Chiapas ja Oaxaca: Mehhiko tõeline elu ja ilu

Reisiajad:  26.12.17 - 11.01.18 aastavahetuse reis (17 päeva)    / KOHAD TÄITUNUD! /
                   23. veebruar - 11. märts 2018                     / 3 VABA KOHTA! /
                   12 - 28.oktoober 2018
                   28.12.18 - 13.01.19 aastavahetuse reis
Osavõtutasu reisist on 2 900 eurot, millele lisanduvad lennupiletid Tallinn- Ciudad de Mexico-Tallinn ca 1 000 eurot. 
Reisi viib läbi Kesk-Ameerikas kümme aastat elanud ja rännanud Maris Kilk.

Reis mööda Oaxaca ja Chiapase osariike Mehhikos on ilu ja elujõu reis. See on üks väekas maailmanurk, kus on suur põlisrahvaste osakaal (kahe osariigi peale kokku võib kuulda ligi 30 erinevat keelt), elust tulvil kaunid koloniaalajastu linnad, suurelt jaolt puutumata loodus võimsate kontrastidega; fantastilised värvid, vaated ja maitsed. Seal tuleb olla valmis erilisteks aistinguteks, üllatavateks mõteteks, võibolla mõneks elumuutvakski äratundmiseks.

Elujõud kehastub vees ja liikumises: neis kahes osariigis asuvad Mehhiko suurimad taastuvenergia varud. Meiegi tee kulgeb, võiks öelda, mööda vett: peatume koskede, jõgede ja järvede juures, ookeani ääres, mangroovis, udus ja pilvedes. Lakandoni dzungel, kui oluline hapniku ja vee filter, on Kesk-Ameerika kopsud ja neerud, mis hoiab terve ja mitmekesisena loodust ja kultuuri. Sellele tähenduslikule elukeskusele teeme me peale päripäeva ringi. Ja tema südames valmistame koos lakandoni maiadega tseremoniaalse joogi elu ja ilu terviseks. Oaxacas jääb seepeale üle vaid nautida: paljude jaoks on just seal maailma kõige maitsvamad toidud ja kauneimad rannad, rääkimata kunstist, käsitööst ja "maagilistest" seentest. Tähistanud oma uuekssündi traditsioonilise temazcalli riitusega pilve piiril, liigume koos päikesega üle kargete kõrgmägede kuumale liivale Vaikse ookeani kaldal.

Foto: Maris Kilk

Programm: 

1. päev. Väljalend Tallinnast. Sõltuvalt lennuplaanist jõuame (tõenäoliselt Ciudad de Mexico kaudu) Tuxtla de Gutierreze lennuväljale Chiapase osariigis sama päeva hilisõhtul või järgmise päeva hommikul.

San Cristobal /myworldwidetravelingfeet.wordpress.com/

San Cristobal /myworldwidetravelingfeet.wordpress.com/

2. päev. Aklimatiseerume maailma ühes müstilisema õhustikuga koloniaallinnas, San Cristobal de las Casas´es, 2200 meetri kõrgusel merepinnast. Oleme end sisse seadnud linna kõige vanemas ja huvitavamas piirkonnas, kust jalutuskäigu kaugusel on võimalik avastada eriilmelisi paiku suurepäraselt säilinud ning väärikalt hooldatud ajastuhõngulistes hoonetes ja õuedes, lasta hea maitsta võrratul toidul nii tänaval kui restoranis, imetleda silmipimestavat ilu käsitööturgudel ning harjutada kõige selle juures rahumeeli hispaania keelt kohalikega, kes seda kuigivõrd paremini ei pruugi osata kui üks keskmine eestlane. Suurema tõenäosusega võtavad meid aeg-ajalt rajalt maha vastupandamatud kohviaroomid kohalike kooperatiivide poodidest ja lokaalidest, kuhu hinnatud Chiapase orgaaniline kohv jõuab otse arvukatest väikefarmidest. Kõige muu seas on meil võimalik külastada omapärast traditsioonilise meditsiini muuseumi, mis on loodud osariigi traditsiooniliste arstide ühingu poolt tutvustamaks maia rahvaste arusaama tervisest ning nende siiani elavat pärimuslikku ravikunsti.

Palenque /science.nationalgeographic.com/

3. päev. Väljasõit lähedal asuvasse maia-tzotzilide linnakesse nimega Zinacantán, kus peale hommikusööki saame señora Juanita koduses köögis näha ka maiade traditsioonilist puusatelgedel kudumiskunsti. Seejärel käime ära kuulsa Sumidero kanjoni veerel, mille sängis voolav Grijalva jõgi toodab suurema osa terve Mehhiko veeenergiast. Chiapasese enda küladest elab samas suurem osa veel elektrita. Tohutu eluenergiaga vaene osariik, väekas või väeti? Õhtupoolikul oleme tagasi San Cristobalis, kus nüüd on aega uurida ka meie lähimat ümbrust -- nimelt ei peatu me mõnes tavalises hotellis. Me ööbime ajaloolises muuseum-hotellis Na Bolom, mis on kui rännak kahekümnenda sajandi algusesse aega, mil muuseumi rajajad viisid läbi esimesi ekspeditsioone Lakandoni vihmametsa sealsete põlisrahvaste juurde. Nende kultuuri jätkuva uurimise eesmärgil, nagu ka nende traditsioonilise eluviisi toetuseks ongi rajatud mittetulundusühing, mis haldab muuseumi ja selles asuvat külalistemaja, mille toad on kujundatud omal ajal uurijate endi poolt ja sisustatud nende isiklike esemete ja leidudega. Seal peatudes õpime tundma lakandoni maiasid läbi ajaloo, vanade fotode ja kirjelduste, et valmistuda neid vihmametsas peagi ise tervitama.

4. päev. Alustame rendiauto või -bussiga rännakut Lakandoni dzunglisse. Soojenduseks suundume Palenquesse, kuhu jõuame keskpäevaks. Et Palenques kohtuvad mitmed jõed, mis moodustavad läheduses võimsaid koski. Tema nimi tuleneb sõnaühendist "Bakal-Ham", mis tõlkes kõlaks kui "Palju Vett". Enne Saraguato ahvide kaitsealal asuvate kuulsate püramiidide külastamist naudime lõunat sealsamas paikneval El Pachani kämpingualal, kuhu naaseme ka ööbima. Keset troopilist metsa asuvates kämpingutes on piisavalt privaatsust ja loodushääli, soovijail on aga võimalik sukelduda elava muusikaga dzunglipeo rütmidesse.

5. päev. Kaks tundi sõitu hommikul ja olemegi sisenenud Lakandoni vihmametsa Montes Azulese looduskaitsealal. Peatume maalilises lakandonide külas Nahá järve ääres, kus meil on võimalus tutvuda kohalike elanike, nende eluolu ja ümbritseva keskkonnaga, mille heakorra valvamine on nende endi jaoks olemasolu mõte. Lähimal loodusvaatlusel võime silmata krokodille ja haruldasi linde, ohustatud liikidest asustavad Lakandoni dzunglit näiteks quetzal, punane aara ja valge kotkas, jaaguar, caoba puu ja mitmed orhideed. Seal, suurtest teedest eemal asuvas traditsioonilises kogukonnas ei tule meil tõenöoliselt ka kuigi kaua oodata kutset astuda üle lävepaku mõne koja sisemusse ning võtta istet muldpõrandaga köögis tule ümber, et vahetada mõni sõna ja proovida samas valmivaid tortillasid, virsikuteed või muud head ja paremat nende aedadest. Kui küla poe on oma valdusse saanud Nescafe ja Coca-Cola, siis asulat läbiv mõnusa vulinaga oja on endistviisi puhta vee allikas, ning maailma parimat suppi keedetakse kodudes ikka omaenda (või naabri) kanadest. Õhtu saabudes, kui suitsujoad tõusevad kõrgele üles puidust kodadest, kodune tunne võimendub, nagu ka mõistmine, et asume Põhja- Ameerika mandri ainsa tõelise selva südames. Päikeseloojangul võtame istet mägede sülle peitunud looduslikult kaunis "templis", kus, mantrateks valjenevad ööhääled, osaleme lakandonide tseremoniaalse joogi valmistamise rituaalis kohaliku šamaani juhatusel. Ööbime mugavas ja õdusas kogukonna külalistemajas.

Naha küla /bartalos.com/

Foto: Maris Kilk

6. päev. Jätkub seiklus Lacandoni vihmametsas. Et keha ja vaim eelseisvaks valmis panna, alustame korraliku hommikusöögiga kohalike poolt peetavas restoranis, mille ümber teeb ringi puhtaveeline oja. Mööda väikesi džungliteid sõidame seejärel Frontera Corozali linnakesse Guatemala piiril, kus istume paati ja kulgeme voolu suunas mööda riigipiiri tähistavat Usumacinta jõge vihmametsa peidetud Yaxchilani püramiidide poole, mis pärinevad maiade tsivilisatsiooni klassikalisest perioodist ning mille asukoht oli pikki aegu külastajatele pea ligipääsmatu. Majesteetlik Usumacinta on Mehhiko ja terve Kesk-Ameerika kõige laiema sängiga jõgi, mis sünnib Cuchumatanide kõrgmäestikus Guatemalas ning voolab alla oma suudmesse Mehhiko lahes, läbides 1123 km ja liites tänapäeval kaheks riigiks jaotatud vana maiade maa oma katkemata teekonnal üheks. Minna mööda Usumacintat Yaxchilani on omamoodi tee elu lätetele -- see omal ajal oluline kultuuri- ja kommunikatsioonikeskus on kaardilt vaadates rajatud punkti, mille ümber jõgi joonistab omegakujulise kääru, mis on äravahetamiseni sarnane võimsa emakojaga: selgelt eristuva emaka ja emakakaelaga Maaema põues. Yaxchilani püramiidid "kinnituvad" kui tuhandeid aastaid tagasi arenenud embrüo lopsakast vihmametsast koosneva emaka seinale, vastu liikuvat vee- ehk vereühendust, täpselt sinna, kus elu algab ja uueneb. Yaxchilan tähendus on "Rohelised Kivid". Sellest looduse poolt kaitstud paigast, mida tema ilu tunnustades on nimetatud taeva ja maa ühendajaks, kulgeb meie tagasitee vastuvoolu. Seejärel puhkame lähedalasuvas lakandonide kogukonna kämpingus, kus saame vabalt liikuda metsaradadel, ujuda Lacanjá jões, mis toidab oma veega Usumacintat, ning kuulata hüpnotiseerivat otseülekannet elavatest džunglivestlustest teiselpool moskiitovõrku.

Foto: Maris Kilk

7. päev. Jõuame Montebello rahvusparki, mille metsadesse mattunud laugete mägede vahelt leiame paljud selgeveelised ja erinevates värvitoonides järvesilmad, kus ujudes võib veepinnalt uudistada kümnete meetrite sügavusele järvepõhja. Peatume ka El Chifloni mitmeastmeliste koskede juures, kus mööda türkiissiniste ja roheliste vetega looduslikke basseine järjest kõrgemale tõustes pääseme võimsa veelaviiniga viimaks ka tõeliselt "silmast silma" vaatama, taustaks massiivne heli, mis tundub tulevat maailma loomisest endast. Teel kinnitame igal vajalikul hetkel keha kohalike choli maiade kodustes "comedorides" ning igal võimalikul juhul turgutame end värske kookospiima ja "magusa kohviasendaja" ehk suhkruroo mahlaga. Hilisõhtuks oleme nagu uuesti loodud ning ringiga tagasi San Cristobalis.

Foto: Maris Kilk

8. päev. Lendame teise Unesco maailmapärandilinna, Oaxacasse, mis on samanimelise osariigi ning tema iidsete kultuuride keskuseks, ning mis samal ajal mõjub oma avatud ja sõbraliku atmosfääriga ka kosmopoliitse maailmalinnana. Peatume hubases hotellis auväärses koloniaalajastu hoones otse vanalinna südames, kust on ideaalne esimese asjana asuda avastama selle linna ööelu.

9. päev. Puhkame värvikas Oaxaca vanalinnas, kus lisaks suurepärasele kunstile ja käsitööle leiame eest ka Mehhiko kõige rikkalikuma toidulaua. Tavapärase linnaekskursiooni võimegi rahumeeli asendada nii kõhtu kui vaimu toitva ringkäiguga mööda parimaid tänavatoidu lokaale ja putkasid, kus armastab süüa linnarahvas ise. Veel võime astuda läbi Pochete mahetoidu turult, kus ümberkaudsed talunikud oma vilju ja tooteid pakuvad, külastada muljetavaldavat tekstiilimuuseumi, suurepäraseid kunstigaleriisid ning kui veab ja huvi on, siis käia ära ka kuulsal Zaachila käsitööturul (neljapäeviti). Huvitavat avastamist leidub kõigile, nagu ka aega lihtsaks lõõgastuseks.

10. päev. Väljasõit lähedal asuvasse vanasse Santa Maria Atzompa linnakesse, kust avaneb vaade Etla ürgorule, ning mis on kuulus rohelise savi leiukohtade ja meisterlike sapoteegi keraamikute poolest, kellest mõnda külastame koduses töökojas. Õhtupooliku veedame läheduses Monte Albani püramiidide juures, mille rajasid eelklassikalisel ajal sapoteegid ning mida hiljem asustasid ka misteegid. Päeva jooksul naudime võimalust kasutada kogenud akadeemilise giidi teadmistepagasit Oaxaca kultuurilise geograafia, sealsete põlisrahvaste, keelte ja tänapäevase eluolu kohta, nagu ka sapoteekide ning teiste Mesoameerika vanade tsivilisatsioonide algupärase täheteaduse ja filosoofia kohta. Ööseks naaseme Oaxaca vanalinna.

Foto: Maris Kilk

11. päev. Hommikul (kui päevaga veab) on võimalus head ja paremat degusteerida hiiglaslikul turul, mis tuleb otse meie ukse ette koos värske maitsva toiduga paljudest lähematest ja kaugematest küladest. Ning siis algab sõit üle Sierra Madre mäeaheliku Vaikse ookeaani suunas (liinibussiga). Mäeaheliku harjal läheme maha keset männimetsa sapoteekide külas nimega San Jose del Pacifico, mis kõrgub jahedas õhus pilvede kohal (2500 m merepinnast). Külastame suurepäraseid inimesi, Manuel ja Guadalupe Garciat (don Manuel ja tia Lupe), kes tervitavad meid sealse koobassauna ehk temazcalli tseremooniaga. Nad on mitmendat põlve taimetundjad ja ravijad, kelle juurde käiakse kaugemaltki. Soovijail on võimalik õhtu jooksul konsulteerida tervise küsimustes ja hankida endale vajalikke ravimtaimi. Ööbime võimsate vaadete ja oma väikese botaanikaaiaga mägimajakestes nimega Puesta del Sol.

Zipolite rand /songoftheroad.com/

12. päev. Hommikul päikesetõusuga on paras hetk jalutada uduses metsas ja laadida endasse mägede värskust. See on hea aeg pildistada, käia allikal joogivee järel või kohtuda veelkord Garciadega metsikutel taimeradadel. Pealelõunase bussiga asume laskuma teisele poole Sierra Madre mäestikku, mille lõunaküljel naudib sooja mereõhku lopsakas troopika. Koos päikesega jõuame Vaikse ookeani kaldale -- loojanguvärvides Zipolite randa, mis mõjub umbes nii nagu Maaema enese embus. Seame end sisse ühes mõnusas ja turvalises pesas otse rannaliival (Posada Buena Vida).

13. päev. Naudime ookeanivõlusid ja päikesepuhkust, öist romantikat ning ohtralt värskeid mereande paradiisis. Omal ajal tuntud kui privaatne nudistide rand on tänini säilitanud hipiliku hõngu parimad noodid ning tänu oma võimsatele laintele on ta saanud eriliseks magustoiduks ka surfaritele. Rohelusse mattuvate erisuguste hostelide terrassidel ja madalate õlgkatuste all leiab mõnusaid söögikohti ja rannabaare, ning loomulikult on kõikjal kohal asendamatud võrkkiiged, kus maa ja taeva vahel lihtsalt elus olla. Mõni samm liivas ning käeulatuses on ka väikesed spaad ja joogakeskused. Sealsamas kõrval süütab aga kohalikest kaluritest koosnev "vabatahtlik rannavalve" öö saabudes vee piiril lõkke, et tähise taeva all vaikselt maailmaasju arutada.

Mazunte rand

14. ja 15. päev. Endiselt ookeani ääres. Zipolitest asume edasi vähemalt sama paradiislikku ja rahulikku Mazunte randa. Seal peatume otsese päikeselõõsa eest palmide alla peitunud El Copali rannamajakestes, kuhu laintemüha jõuab paarkümmend meetrit eemalt. Soovijatega võime vahepeal käia ja seigelda Chacahua rahvuspargis, leides tee väikeste päris üksildaste randadeni. Või sõita kanuuga Ventanilla järvel ja mangroovis ning vaadelda erisugu lindude, kilpkonnade, krokodillide ja iguaanide elu vabas looduses. Või külastada hoopis kohaliku kogukonna väikest looduskosmeetika töökoda.

16. päev. Sõidame (liinibussi või kohaliku transfeeriga) mööda rannikut looklevat teed kuurortlinna Puerto Escondidosse (sõidu kestus 1 h), mille lennuväljalt algab tagasitee läbi Mexico City koju. Tallinnasse jõuame 17. päeva õhtuks.

---

Hinna sees on kõik siselennud, saamuti kõik transfeerid ja majutus 2- või 3-kohalistes tubades, eestikeelse reisijuhi teenused ning loomulikult kogu seiklusretk vastavalt ülalkirjeldatud programmile. 

Hinna sisse ei kuulu söögid-joogid, välja arvatud Oaxaca toidutuuril, kuid need on Ladina-Ameerikale kohaselt üpris soodsad. Samuti ei kuulu hinna sisse reisi- ja tervisekindlustus, vabatahtlikud lisaekskursioonid ning transport söögikohta, muuseumi, turule jne, ühesõnaga kohad, kuhu võib-olla kõik ei soovi samaaegselt minna. Samas asuvad meie ööbimiskohad enamikest olulistest kohtadest jalutuskäigu kaugusel. Seega väga suurte lisakulutustega arvestada ei tule. Suveniiridele ning õhtustele väljaskäimistele kuluvaid summasid me loomulikult ette ennustada ei oska, kuid kokkuvõttes oleme soovitanud järgmist – kui arvestad umbes 500 euroga kogu reisi peale, siis on selle eest kindlasti korralikult söödud, joodud, õhtuti väljas käidud ja kott kvaliteetset käsitööd ning suveniire täis.

Lisaks palume, et kõik meie reisijad viiksid end kurssi meie reisikorralduslike eripärade ning põhimõtetega, mis teevad meiega reisimise eriliseks ja meeldejäävaks, kuid nõuavad selle nimel ka reisijalt pisut eeltööd ja valmisolekut: www.amazonas.ee/grupireisid

Enne reisi teeme kindlasti ka ühe kohtumise, kus saame tuttavaks ja arutame läbi riietuse ja varustuse küsimused. Vaata ka Marise Mehhiko reiside pildigaleriid.

Oleme avatud ka kõikidele soovidele ning ettepanekutele. Oma sõnumi, küsimuse või reisibroneeringu saad teele panna ka siit: 

Kui oled reisist huvitatud, aga ei ole veel kindlalt otsustanud, lisa end ka meie uudiskirja saajaks ning me saadame Sulle personaalselt infot uudiste, soodustuste ning eripakkumiste kohta.

 

Nimi