REISIAEG:   1 - 17. november 2024

KESTUS: 16 päeva kohapeal, koos rahvusvaheliste lendudega Tallinn - Ciudad de Mexico - Tallinn kokku 17-18 päeva. Reisi lõppu võimalus lisada rannapuhkuse päevi!

OSAVÕTUTASU: 3 550 eurot (ei sisalda lennupileteid Tallinn - Ciudad de Mexico - Tallinn)

SELTSKOND: kuni 9 reisihuvilist ja reisijuht, Kesk-Ameerikas üle kümne aasta elanud ja rännanud Maris Kilk

REISISTIIL: looduse- ja kultuurirännak kõigi meeltega mööda ehedat ja turvalist Mehhikot, kuid rännak ka vaimsetel- ja mõttemaastikel. On naudingut vaateist ja toidust, uusi teadmisi kultuurist, kohaliku elu ja põlise tseremoonia kogemist, veidike ka seiklust ning sekka puhkusehetki ja vaikust. Sobib hästi neile, keda uute paikade avastamise juures huvitab ka inimene, ja kes kokkupuutes kohaliku elu võlude ja valuga on avatud vaatama ka oma sisemisi peegeldusi, ning mõistma teiste omi. See reis on kindlasti Sulle, kui Sinu üheks reisisihtidest on jõuda kauge maa tundmuste kaudu tundma lähemalt ka iseend.

RASKUSTASE:  füüsiliselt kerge või keskmine - pikki matku pole, logistika on korraldatud mugavalt ja tegevustes kaasa löömine ei eelda mingit ettevalmistust ega erivarustust. Vaimne “raskustase” kujuneb vastavalt reisija huvile ja soovidele -- kohalikud tseremooniad võimaldavad minna eneses süvitsi ja osa saada heas mõttes elumuutvast kogemusest, mis omalt poolt vajab panusena usalduse jõudu. Kõiges võib osaleda ka pealtvaatajana, reisikava ei kohusta midagi “läbima”, igaühelt oodatakse iseenda ja üksteise suhtes sõbralikkust ja tolerantsust.

TEMPO JA KULG:  mõõdukas – on ühistegemisi ja külaskäike, ning on ka omaette olemise ja puhkuse aega. Viimast on enam reisi teisel poolel ookeani ääres.

KLIIMA:  enamjaolt on meie trajektooril soe või väga soe (20-30 kraadi), mägedes liikudes tuleb ette aga ka mõni jahedam päev, eriti talvisel ajal, kui varahommikul võib olla temperatuur 6-10 kraadi. Seega üks paar sooje riideid tuleb kasuks, ülejäänud varustusega on lihtne: kerge ja minimaalne suvitusrõivas.

MAJUTUS:  rõhk on kohalikku ehitus- ja kujundusstiili väljendavatel perehotellidel, mis peale piisava mugavuse ja hubase peavarju pakuvad lisaväärtusena ka omapärast esteetikat ja koduselt turvalist atmosfääri, sõbralikust tähelepanust ja suhtlusest kõnelemata… Linnades asuvad meie “kodud” parimates piirkondades, jalutuskäigu kaugusel kõigest olulisest, mägedes otse mäe nõlval ja ookeani ääres mõistagi laintemühasel kaldal. Ikka selleks, et kõikjal saaksime olla hästi “kohal” .

TRANSPORDIVIIS: siselennud ja privaatsed väikebussid, rannas saab ka taksode ja kohaliku “liinikaga” kastis sõitu. 

Pane siit teele oma sõnum või reisibroneering! 

Kui oled reisist huvitatud, aga ei ole veel kindlalt otsustanud, lisa end meie uudiskirja saajaks ning me saadame Sulle personaalselt infot uudiste ning eripakkumistega.

1. PÄEV. Väljalend Tallinnast Mexico Citysse, jõudmine (enamasti) veel sama päeva õhtuks. Kui saabumise aeg lubab, kasutame võimalust einestada üle vanalinna kõrguval terrassil "zocalo" ääres, kuhu asteegi (nende keeli mexica) rahvas 15. sajandil asutas Mexico Tenochtitlani linna ujuvale soosaarele ja mis on nüüdseks üle 25 miljoni inimesega metropoli südameks. Praegu oma mõõtmetelt maailmas teise keskväljaku kohal uudistame vaadet rahvuspaleele ja katedraalile, mis rajati viiesaja aasta eest asteekide templi ja nende viimase valitseja Moctezuma poolt kasutatud hoonete kohale. Öiseks puhkuseks asutame end kas populaarsesse Condesa või ajaloolisse Coyoacani linnaossa, kus asteekide impeeriumi vallutuse päevil asus konkistadoor Hernán Cortési kodu ja sõjaväe baas, ning millest sai Uus-Hispaania asekuningriigi esimene pealinn aastatel 1521-1523. Tänapäeval on kesklinnast vanema ajalooga Coyoacan hinnatud oma kultuurse ja rahuliku õhustiku poolest, seal on elanud ja tegutsenud hulk kuulsaid mehhiko kunstnikke ja intellektuaale, k.a Luis Buñuel, Diego Rivera ja Frida Kahlo. Selles linnajaoks asub ka Mehhiko Riiklik Ülikool, mis ühtaegu on maailma suurim kõrgkool.

2. PÄEV. Hommikul on aega vaadata ringi Coyoacani tänavatel, turul ja muuseumites. Kes soovib, saab vurada ringi ka rattaga. Jalutuskäigu kaugusel on Trotsky majamuuseum, samuti väga populaarne Frida Kahlo "Sinise Maja“ muuseum, kus võime tutvuda legendaarse mehhiklanna elu ja looga, mis inspireerib järjest suurema hooga tervet maailma. Omapärasel moel avab Frida lugu ka meie ilu ja elujõu reisi mööda lõunapoolset Mehhikot, kust pärines tema ema (Oaxaca rannikult) ja ka stiilimõjud tema kuulsaks saanud rõivastuses, millest seejärel võtsid šnitti disainerid üle maailma. Kahlo tänaseks Ladina-Ameerika naiskunstnikest kõige kallimalt müüdud maalid, nagu ka peale tema surma peidus hoitud ja hiljuti majja sisssemüürituna avastatud kleidid, korsetid ja ortopeedilised abivahendid kõnelevad sellest, kuidas tugeva hingejõuga võib iluks võluda ka väga suure valu. Kuidas mistahes tingimustes on võimalik anda endast parim ja lubada endale kõiki elamise värve. Kümneid raskeid operatsioone läbi teinud Frida hüüatus "Viva la vida!“ („Elagu elu!“), mis seisab veripunaste tükeldatud arbuusidega maalil ta elu viimasel ja raskeimal aastal, on mõtteviisina omane mehhiklastele ja Mehhikole tervikuna: julgus luua oma õnn olude kiuste.
Niisugune lugu taskus, algab meie sõit pealinnast välja Mehhiko kõige vaesemasse ja unustatumasse kanti, Chiapase osariiki lõunapiiril, mis loodusliku ja kultuurilise potentsiaali poolest on ometi üks rikkamaid riigis.

Õhtu saabudes maandub meie lennuk troopikas, kuhu jääme end sooja rohelusega laadima järgnevaks viieks päevaks. Meie käsutuses on kogu sõidu vältel privaatne väikebuss koos kohalikke teid tundva juhiga. Lennuväljalt sõidame Palenque püramiidide lähistele ja sätime end sisse öömajas keset Saraguato ahvide kaitseala (millest annavad tunnistust nende suurte olendite aukartustäratavad möirged kõrgel katuste kohal). Uudishimulikumad võivad ahvide liikumise jälgimiseks tõusta juba vaiksel hommikutunnil, kui laialehelised puud ja põõsad veel kasteveest sillerdavad. Varavalges on õhus midagi erilist, kui kuulata looduse hääli, märgata ilu tema detailides, tervitada hommikut.

3. PÄEV. Peale hommikusööki oleme esimeste külastajate seas kohal iidses Palenques – maiade klassikalisel ajal õitsenud linnas. Õhk on veel värske ja vaikne ning suured turismigrupid pole loodetavasti jõudnud oma olemasolu meile veel meenutada... Meie giidiks on sealsamas üles kasvanud noormees, kes jutustab meile selle tänini püha paiga lugu. Seejärel lubame endale ka parasjagu vaba aega, et kõike kuuldut seedida ning mõnes vaiksemas kohas vanal sammaldunud kivil jalga puhata ja, miks mitte, hetkeks undki näha, et katsuda seda erilist paika kõigi meeltega ja enamgi veel...

Peale puhkeaega koguneme taas ja siseneme paaritunniseks retkeks džunglisse. Liigume mööda tema lehtedesse mattunud radu, mis looklevad sadade veel välja kaevamata ehitiste ja püramiidide kohal, millest annavad tunnistust siin-seal väljaulatuvad kivimüürid ja ukseavaused... Tutvume põnevate taimede ja viljadega ning hea õnne korral näeme mõnd džunglilooma või lindugi. Jõuame ka kunagi õitsvat linna veega varustanud allikani, millest senini võib leida kosutust: see on Elu Alge allikas. Et Palenques kohtuvad mitmed jõed, mis moodustavad läheduses võimsaid koski, tulenebki tema nimi sõnaühendist "Bakal-Ham", mis tõlkes kõlaks kui "Palju Vett". Seal, tuksleva džungli südames istume puhkama ja kuulatama, ning kosutame oma meeli ka millegi värske ja maitsvaga, mis meie teejuhil on õnnestunud kaasa tuua. Matka lõppedes võtame mõne kohaliku köögi juures kehakinnitust.

Päeva teisel poolel leiame kohaloluhetki võimsa Misol Ha (maia keeles „Kukkuv Vesi“) kose juures. Kosk ja kosutus kõlab eesti keeles kahtlaselt sarnaselt, ja seal saame vast aru, miks. Kõrval mühisev Misol Ha on arvatud 15 kõige erilisema kose hulka maailmas, ja lisaks läks see ajalukku Arnold Shwarzenegger´i kuulsa vettehüppega filmis „Kiskja“ („Predator“ 1987). Ujuda selles meteoriidikraatrit meenutavas ümaras järvekeses, kuhu 30 meetri kõrguselt laskub igas sekundis sadu kuupmeetreid vett, on värskendav ja väestav, nagu ka seejärel soojadel kividel peesitada  (võimalik, et paremaid pindu tuleb jagada peremeeste – iguaanidega) ja avanevast vaatepildist jõudu ammutada. Nautime ka ümbruskonna parimat mageveekala, mis värskena kohalike grillilt lausa sulab suus.

Tagasi dzunglikodus, on jalutuskäigu kaugusel võimalus sukelduda elava muusikaga džunglipeo rütmidesse. Süüa õhtust ja jagada päeva muljeid. Samuti võib rõõmsa džungliklubi juurest „eksida“ hoopis vaiksematele radadele läbi rohelusse uppunud laagriala melust kaugemale... vihmamets summutab peagi inimhääled ja kuulata võib aimatavat pulssi mullast suurte puudeni, kus elujõud voolab mahladena mööda iga vart ja leheveeni...  ning lopsakad õied naeratavad õhkõrnas lõhnas...  Troopiline soojus lõõgastab, maailm on siin ja praegu.

4. PÄEV. Hommik on vaba puhkuseks ja vaikseks olemiseks, enese laadimiseks. Keskpäeval sõidame külla läheduses asuvasse kogukonda sõprade juurde, kes ootavad meid imemaitsva lõunasöögiga. Tutvume nende loo ja elupaigaga, puhkame ja saame sedakorda tunda vannisooja džunglitiigi paitust, mis meenutab soojas rabalaukas mõnulemist. Püha ceibapuu all jõuab võrkkiiges veel uinakugi teha enne, kui koguneme avara palmilehtedest katuse alusel terrassil meditatsiooniks ja juhendatud kohalolu-praktikaks, ning jagamisringiks. Samal ajal on meie sõbrad keetnud valmis iidsel kombel püha kakao-joogi, ning süüdanud lõkke tseremooniaks, kuhu peagi kutsub meid suure teokarbi hüüd – märguanne, mis tähistab ühe ilusa õhtu algust.

5. PÄEV. Peale hommikusööki sõidame helesinise veega koskede juurde eriliselt meeldejäävaks päevaks. Seni turismiteedelt üsna eemale jäänud choli ja tseltali maiade asualal paiknevad mitmeastmelised kosed on suurepärane koht ujumiseks, vettehüpeteks ja veel üle-ekspluateerimata loodusliku ime nautimiseks. Meid juhendab ja saadab külast pärit giid. Sealsamas jõe kaldal looduses on valmis meid teenindama ka kohalik kiropraktik ja massöör, et leevendada pingeid kehades ja toetada me valmisolekut kogema täiuslikku tervendust veest, maast ja õhust. Lõunasööki pakub meie kohalik kogukonna restoran. Õhtu saabudes sõidame tagasi ööbimispaika, puhkame ja õhtustame. Võtame ka aja, et kokku istuda, nautida taevalaotust, ja lasta ehk kõlada ka lauludel, ning muljetel ja tundmustel.

6. PÄEV. Hommikune loodus- ja enesevaatlus tehtud, sõidame ühte džunglisse peitunud haruldasse paika armsate inimeste juurde, kelleni jõudmiseks tuleb avada mitmeid väravaid ja sillata ületada jõgi... Selle külastuse sisu on nii hinge kui meeli toitev üllatus :) ning elu on näidanud, et jääme sinna kogema ja uudistama, puhkama ja rõõmustama terveks kauniks päevaks. Seal on meil aega koguneda ka isekeskis koosloomise hetkeks. Ülevust lisab maitsev omakasvatatud toit, kohalike vanade viljadega tutvumine nii laual kui põllul. Kõige magusama maiustuse valmistame aga endile ise… Ja muidugi saame end kasta vette, ujuda ja proovida õhusõitu üle jõe. Õhtuks oleme kui uuesti loodud ning pimeduse saabudes asume tagasiteele kesk uinutavat jõemüha… paigast, mis kiiresti on saanud koduseks, ja mille elanikud  meid alati tagasi ootavad... 

Vahel jõed 
Kui veavad vett,
on jõed.
Kui ei,
on teed.

(Humberto Ak´abal, maia-kitshee poeet)

7. PÄEV. Õhtul jõuame Unesco maailmapärandilinna Oaxacasse, mis on samanimelise osariigi ning tema iidsete kultuuride keskuseks, ning samal ajal oma avatud ja sõbraliku atmosfääriga ka kosmopoliitne maailmalinn. Peale mitmepäevast dzunglisõitu mõjub tõelise kompvekina peatumine kaunis ja koduses perehotellis vanalinna südames (3 ööd), kus käe-jala kauguses on kõige värvikamad paigad ja elavamad tänavad. Oaxaca on Mehhiko mastaabis kõrgkunsti keskuseks, olles atraktiivne kunstihuvilistele ka rahvusvaheliselt. Läheme sissejuhatavale jalutuskäigule ümbruskonnas orienteerumiseks ning sööme õhtust terrassirestoranis avara vaatega üle vanalinna. Viimane hakkab eriliselt elama just õhtuti, kui avatud on ahhetamapanevad galeriid, butiigid, poekesed, platsid ja kohvikud Mehhikole nii omases kirevuses, kus kõik värvid ja toonid omavahel täielikult kokku sobivad... Niisamuti sobituvad täiuslikult kokku ka kõigi meie erinevad mõtted ja tundmused nüüd, kus pea pool me rännakust on läbitud – leiame hetki endid ja üksteist kuulada ja kuulda.

8. PÄEV. Peale hommikusööki olemegi valmis võimsa Oaxaca kultuuride muuseumiga tutvumiseks (Museo de las Culturas) kohaliku kogenud giidi juhatusel. Muuhulgas näeme seal sapoteekide hauakambritest leitud haruldasi esemeid, meisterlike misteekide ülipeent käsitööd väärismetallidest ja muud põnevat terve Ameerika kontinendi seni kõige rikkalikumast aardest, mis kaevati välja just siin Oaxacas (haud nr VII Monte Albanis), paigas, mille homseks külastuseks me end vaimselt ja teoreetiliselt ette valmistame.

Oaxacas leiame eest lisaks suurepärasele kunstile ja käsitööle ka Mehhiko kõige rikkalikuma toidulaua. Muide, arvatakse, et just Oaxaca org on see paik, kus inimkond 10 tuhande aasta eest maisitaime kodustas ja kasutusele võttis. Tavapärase linnaekskursiooni võimegi rahumeeli asendada nii kõhtu kui vaimu toitva ringkäiguga mööda parimaid turge ja tänavatoidu lokaale, kus armastab süüa linnarahvas ise. Pärastlõunal on kavas meeleolukas üllatusprogramm :), õhtu on vaba. Hilisõhtul aga (kui on reede või laupäev) külastame vana salsaklubi, kus kohalike tantsugurmaanide lõbutsemine ansambli saatel on väärt vaatepilt.

9. PÄEV. Peale kõiki meeli toitvat hommikusööki sõidame tutvuma läheduses paikneva iidse Monte Albáni linnaga, mille rajasid eelklassikalisel ajal sapoteegid ning mida hiljem kasutasid ka misteegid. Meie ees kõrguvad püramiidid ja seisavad saladused. Naudime meie giidi teadmistepagasit Oaxaca kultuurilise geograafia, sealsete põlisrahvaste, keelte ja tänapäevase eluolu kohta, nagu ka sapoteekide ning teiste Mesoameerika vanade tsivilisatsioonide algupärase täheteaduse ja filosoofia kohta.

Tagasi vanalinnas, einestame ühel eriti armsal ja hubasel maheturul, kus saame proovida head ja paremat puhtast toorainest toitu, mis saabub päeva jooksul värskelt otse lähematest küladest. Esindatud on ka eriti autentsed road ja joogid, samuti mahejäätised ja käsitöökosmeetika. Kahtlemata tuleb ära proovida põlisrahva püha kaktusejook "pulque", mezcalist kõnelemata.

10. PÄEV. Algab kolmetunnine sõit läände Sierra Madre mäeaheliku kõige kõrgema külani meie teel (alla 3000 m merepinnast) nimega San Jose del Pacífico, kus võimsa looduse rüpes võtame kaks ööpäeva rahulikku aega vaatamaks endasse iidse sapoteegi kultuuri ja vaimse pärandi abil. Ööbime kauni vaate ja õitsva aiaga „Päikeseloojangu majakestes" mäenõlval, kus pilved rändavad läbi avatud akende ja uinuda saab kaminatule praksudes. Istume omavahel kokku ühiseks ringiks, et kogeda mõnd maandavat või hoopiski ülendavat praktikat. Ikka selleks, et jõuda veelgi lähemale iseenda pärisolemusele.

11. PÄEV. Ärkame San Jose del Pacificos, kus selge ilmaga on võimalik silmata kaugel eemal Vaikset Ookeani. Pilvise ilmaga on selles sapoteekide asulas endiselt päike, sest tema teed ja majad kõrguvad koos männimetsades mäetippudega pilvedest üleval pool. Seal sööme traditsioonilist suitsuliha ja külastame suurepäraseid inimesi, Manuel ja Guadalupe Garcíat, kes tervitavad meid iidse koobassauna ehk temazcalli rituaaliga, millele eelneb holistiline tervise diagnostika sapoteekide kombel igaühele individuaalselt. Peale võrratut päikeseloojangut on hea juua koduse maitsega puuviljateed kohalikest aedadest, ning kinnitada ühiselt keha õhtusöögiga, mille Garcíade pere meile valmistanud on. Don Manuel ja tia Lupe on mitmendat põlve taimetundjad ja ravijad, kelle juurde käiakse kaugemaltki. Soovijail on võimalik konsulteerida tervise küsimustes ja hankida endale vajalikke ravimtaimi. Enne ööund alustame vaikuse ajaga – kogemaks kvaliteeti, mis on kättesaadav igaühele mistahes ajahetkel. Viibime vaikuses, et kuulatada sõnumeid oma sisemusest.

12. PÄEV. Hommikul päikesetõusuga on paras hetk jalutada uduses metsas ja laadida endasse mägede värskust. Teeme seda vaikides (vaikusepäev) – just siis on meel suunatud sissepoole ja võime kuulda oma sisehäält on erakordselt terav. See on hea aeg pildistada, käia allikal joogivee järel või kohtuda veelkord Garcíadega metsikutel taimeradadel. Peale hommikusööki „Päikesekiire“ restorani terrassil, kus valmistatakse muuhulgas väga maitsvat seeneomletti (küll mitte nende maagiliste seentega, mille poolest see küla samuti tuntud on) asume laskuma allapoole mööda Sierra Madre mäestiku kuristikulisi servi järjest lähemale ookeanile, mille saabumisest annab märku järjest soenev õhk ning üha lopsakam taimestik. Sõit rannikule kestab kolm tundi, see on täis kurve ja maalilisi vaateid, kuni maandumegi rannaliivale, mis mõjub kõrgelt tulles umbes nagu Maaema enese embus. Eriti siis, kui saabub õhtu ja vahutav vesi aurab tähistaeva all soojalt, ning kuskil ei ole kübetki kahtlust, et see kõik oli seda väärt :) Oleme kolmeks järgnevaks ööks seadnud end mõnusalt sisse Zipolite ja Mazunte vahelises San Agustinillo rannakülas, kus on ilus, hea ja rahulik, ning mis peamine – sealtkandi parimad ujumistingimused. Kohe proovime rannal ära kohaliku kala ja mereannid. Puhkame, lõõgastume, tantsime, kuulatame, oleme... Aeg on lõpetada meie vaikuses veedetud päev ning märgata, mis enese sügavustest pinnale on hakanud kerkima.

13. PÄEV. Vaba hommikupoolik (jalutuskäik päikesetõusuga rannal, ujumine, hommikujooga...). Värskete mahlade, kohvi, kookoste ja muu hea ja paremaga end kostitada lasta on suurepärane sealsamas San Agustinillo rannal palapade varjus peesitades. Sest lihtsalt nii hea on. Pealelõunal on plaanis üllatusvisiit tutvumaks ühe väärika ettevõtmisega 10 minuti sõidu kaugusel Zipolites, kuhu saabuvad vabatahtlikud tervest maailmast. Kohalike oludega juba veidi kursis, jalutame ka Zipolite nudistide rannale (alastiolek on vabatahtlik) ja käime ära legendaarsel rannaosal nimega "Playa del Amor", mis siiani on säilitanud tõelise paradiislikkuse (seal võib küll tekkida tahtmine kõik riided liiva alla matta ja ollagi merevahuga üks :). Omal ajal nudistide rannana kurikuulsat tuntust kogunud Zipolites on tänini alles hipiliku hõngu parimad noodid ning tänu oma võimsatele laintele on sellest saanud sihtpunkt ka surfaritele. Madalate õlgkatuste all leiab mõnusaid söögikohti ja rannabaare, ning loomulikult on silmapiiril alati paar asendamatut võrkkiike, kus maa ja taeva vahel lihtsalt elus olla. Mõni samm liivas ning käeulatuses on ka väikesed luksuslikud spad. Sealsamas kõrval süütab aga kohalikest kaluritest koosnev "vabatahtlik rannavalve" öö saabudes vee piiril lõkke, et tähise taeva all vaikselt maailmaasju arutada. Meie kõnnime mööda randa vastu päikeseloojangule ning jõuame õhusöögiks eriti romantilisele, privaatselt kaljudest eraldatud rannanurgale "Alkimisti“ restorani, mis võtab meid vastu tõrvikutuledes ning piirkonna parimate mereandide ja kokteilidega. Viimaks vaatame üle ka selle küla öise melu (mis unisest päevapildist kardinaalselt erineb) ning kui tuju on pidutseda, siis Zipolites leidub ka neid paiku, kus midagi ikka toimub...

14. PÄEV. Mõistagi vaba hommikupoolik („menüü“ endine, lisaks: ettetellimisel saab minna kalameestega tuunikala või doradot püüdma, või hoopis vahvale paadisõidule mööda lahte, et delfiine ja vaalu tervitada). Peale lõunat, kui on ujutud ja päikest võetud, on plaanis vaadata ringi Mazunte külas (mööda mere äärt sõites 5 min) ja külastada mõnd sealset huvitavat paika (nt kohalikku looduskosmeetika vabrikut). Teeme ka väikese matka/jalutuskäigu (30 min) Punta Cometa poolsaare tippu, mis on Mehhiko ranniku kõige väljaulatuvam nurk, ning kohalike jaoks olnud pühapaik ja kaitsealune ala. Sätime end seal koos suupistetega päikeseloojangupiknikuks neitsilikule rannale, kus julgemad võivad ka suurtes laintes ujuda. Edasi on kõik sama: naudime ookeanivõlusid, öist romantikat ning ohtralt värskeid mereande paradiisis. Võibolla käime isegi „aardejahil“... Õhtu jooksul võtame aja teha üks väestav ja vabastav paaritunnine tantsurännak.

15. PÄEV. Vaba hommikupoolik veel viimasteks rannamõnudeks. Keskpäeval asume teele Puerto Escondido poole ja teeme peatuse Ventanilla kogukonnas, kus laseme end sõidutada sõudepaadiga samanimelisel järvel ja mangroovis, kus oma loomulikus keskkonnas tegutsevad krokodillid, kilpkonnad, iguaanid ja paljud linnuliigid (no maod ikka ka, aga neid õnneks ei õnnestu enamasti näha), ning kus kohalikud inimesed järve saarel aitavad uuele elule metsloomi, keda neid ebaseaduslikult koduloomadeks vangistanud inimeste käest päästa suudetakse.

Tagasi kodurannal, saadame päikese tänumõtetega ookeani taha ning veedame veel ühe sooja mereäärse õhtu. Reisi viimasel ühisel õhtul saame kokku lõpuringiks ja juba traditsiooniks kujunenud väikeseks tseremooniaks. Kindlasti sisaldab see kooslemine ka muljete jagamist, tagasisidet üksteisele ning väikesi üllatusi ka.

16. PÄEV. Veel kookospiima, veel puuvilju, jamaicat... veel hetk olla ookeaniga, ja juba me sõidamegi (tund aega) mööda rannikut Puerto Escondido lennujaama, kust algab teekond tagasi koju. Kui pealinnas jääb lendude vahele piisavalt aega, saab seda vastavalt soovile ja huvidele suurlinnas sisustada. Võib näiteks katsetada mehhiko metrood ja sõita mõneks tunniks kesklinna lõunale ning jalutuskäigule. Kõrgeteks vaadeteks võib tõusta Torre Latinoamerica pilvelõhkuja torni, et veelkord veenduda, nagu peagi ka lennuki pardalt, et linnal pole lõppu näha... 

17. PÄEV. Jõudmine Tallinnasse.

NB! Kui soovid, võid oma puhkust mõne päeva (või koguni nädala?) võrra pikendada ning sõita 16. päeval Mexico City asemel tagasi San Agustinillo rannakülla. See paik sobib imeliselt ka omal käel ringiuitamiseks ning lihtsalt mõnusaks olesklemiseks palmi all, kohvikus või ookeanivees. Aitame Sul broneerida nii hotelli kui transpordi lennujaama. Küll aga peaksid oma soovist meid teavitama varakult – enne, kui oleme jõudnud broneerida lennupiletid.  

Mehhikos on meie päralt palju ilu, kui mõistame hinnata. Väärtused on varjatult kohal nii lihtsuses kui luksuses, maad valitsevates kõrgustes kui tema valutavates haavades. Selles maailmajaoks üht ilma teiseta ei leia. Otsigu reisija elamust loodusest, linnadest või inimeste silmist, on tal igal juhul lootust erakordseks kogemuseks, kui ta vaid märkab jätta koju kõik need kujutlused selle kohta, milline see kogemus olema peaks... Siis võibki saada elamuseks iga kogemus reisil – iga hetk kui võimalus kogeda tõde. Hea on ka, kui seejuures meeles mõlgub, et päris Mehhiko – see, mis jääb eemale kuurortitest ja turistlikust mugavusstoonist – ei ole valuvaigistav salv, mida kiire leevenduse ootuses peale määrida, vaid pigem üks õige puhastav saun koos tervistava toiduga, mis ravib seestpoolt ja märkamatult, kuid teeb seda päriselt, ja toimib veel tagantjärelegi... See ongi Mehhiko võlu ja vägi. See võluvägi on igal tõelisel rännakul – ükskõik kui kaugele või lähedale: alles pärast märkame, mis päriselt oli. Ja küll siis jõuab hinnata. Seniks ärgem kaotagem hetki, et kogeda! Kogeda alustuseks kasvõi seda, milline õnnestumine on olla elus JA reisil!

Ütleme näiteks, et Mehhikos...

/..../
Suundume dzunglisse,
meid saadab koidik,
kaste noolib meid
ja rohule sositab kõrva saladusi
laulurästa keeli,
orhidee ja liblika sõnul.
/.../

tõusen,
lähen edasi,
tukslen keset puid,
veri lehtedes läeb riimi,
ja mahl mu veenides
on sosistava roheluse harujõgi.
/.../

(Katkend luuletusest „Janu ohvriand“, Wildernain Villegas,
maia-yukateegi poeet)

Lend

Ma olen lind:
minu lennud
on
mu sees.

(Humberto Ak´abal, maia-kitshee poeet)

Nahual
(kaitseloom või olend, kes inimest elus saadab) 

Kui ma sündimas olin
teritas isa metsiku bambuse otsa
ja joonistas niiskele mullale
loomi, kes talle meenusid.
Maa nimetas talle mu kaaslase: sisalik. 

(Natalia Toledo, sapoteegi poetess) 

Kui linnud

 Kui linnud
kirjutaksid üles oma laulud,
oleksid need ammu
ununenud.

(Humberto Ak´abal)

HINNA SEES ON kõik siselennud, saamuti kõik transfeerid ja majutus 2- või 3-kohalistes tubades, eestikeelsete reisijuhtide teenused ning loomulikult kogu retk vastavalt ülalkirjeldatud programmile. 

HINNA SISSE EI KUULU söögid-joogid (välja arvatud Oaxaca toidutuuril), kuid need on Ladina-Ameerikale kohaselt üpris soodsad. Samuti ei kuulu hinna sisse reisi- ja tervisekindlustus, vabatahtlikud lisaekskursioonid ning transport söögikohta, muuseumi, turule jne - ühesõnaga kohad, kuhu võib-olla kõik ei soovi samaaegselt minna. Samas asuvad meie ööbimiskohad enamikest olulistest kohtadest jalutuskäigu kaugusel. Seega väga suurte lisakulutustega arvestada ei tule. Suveniiridele ning õhtustele väljaskäimistele kuluvaid summasid me loomulikult ette ennustada ei oska, kuid kokkuvõttes oleme soovitanud järgmist – kui arvestad umbes 500 euroga kogu reisi peale, siis on selle eest kindlasti korralikult söödud, joodud, õhtuti väljas käidud ja kott kvaliteetset käsitööd ning suveniire täis.

RAHVUSVAHELISED LENNUD: Pikad lennud reisi hinna sisse ei kuulu, kuid enamus meie reisijatest eelistab lennata koos grupiga ning soovib abi lendude broneerimisel. Seega saad osta sobiva lennupileti ka meie käest. Loe reisi osavõtutasust ja rahvusvahelistest lendudest lähemalt.

Palume, et kõik meie reisijad viiksid end kurssi meie reisikorralduslike eripärade ning põhimõtetega, mis teevad meiega reisimise eriliseks ja meeldejäävaks, kuid nõuavad selle nimel ka reisijalt pisut eeltööd ja valmisolekut.

Enne reisi teeme kindlasti ka ühe ühise kohtumise kogu reisi seltskonnaga, kus saame tuttavaks ja arutame läbi koti pakkimiseks riietuse jms küsimused.

Vaata siit Mehhiko reiside pildigaleriid.

Reisijuht Maris Kilk

Kui käia ja kohata, maitsa ja mõista midagi uut, siis Marise meelest juba nii, et me oma elu sellest tervem, ilusam ja elusam saaks. Marise enda uueksloomisrännak Kesk-Ameerikas on kestnud üle kümne aasta. Ta on "kodus" sealsetes kultuurides, keeltes ja eluolus. Vallutamata põlisrahvaste juurest kohaliku aristokraatiani välja on Marisel kõnelda imelisi lugusid kõige uskumatumatest juhtumustest. Meie reisidele valib ta aga säravamaid pärlid ja pikib neist unikaalse kee, mis liidab ühte seikluse ja spa, ookeanid ja sierrad, ajaloo ja müüdi, kunstilise, loomuliku ja üle(v)loomuliku, hea ja veel parema toidu, koloniaallinnad ja põlisrahvad üle Mehhiko ja Guatemala.

Tavapärane loodusvaatlus võimendub läbi kultuurilise sügavuse, esteetiline nauding kasvab inimliku osaduse kaudu. See on muutuste stardipakett. Eriti siis, kui käes on meelerahu, rõõmu või avara mõtte defitsiit, ning sihiks saab elule silma vaadata. 

Kuula R2 Reispass raadiosaateid Marisega:
REISPASS. MEHHIKO. Maris Kilk
REISPASS. Mehhiko-Peruu. Maris Kilk.
REISPASS. Mehhiko vägi - Oaxaca ja Chiapas. Maris Kilk.
REISPASS. "Zipolite rannahipid". Maris Kilk.
REISPASS. "Mehhiko mangroovireportaaž". Maris Kilk.

“Mis on väereisid?”

Kas reisil oleks vaja vaikuse päeva? Või aega, et olla üksinda?

Maiade uurija Kairi Kivirähk tegi meie Mehhiko väereisist ehtsa ja emotsionaalse video, mis annab sissevaadet sellisel reisil toimuvast – ning ehk ka vastuseid küsimustele, nagu "MIS ÜLDSE ON VÄEREIS?", "mis seal siis teistmoodi tehakse?" ja "kas see võiks olla minu jaoks?". Ka teised meie reisid pakuvad aistinguid kõikidele meeltele ja on "väga täis" - kuid väereisidel on veel mõned "lülid ketis" juures.

Video: Kairi Kivirähk

“Mehhiko reisi vägi - Chiapas ja Oaxaca”

Elumuutvaks reisiks Mehhikos jääb väheks silmadest. Koos Maris Kilgiga läbid Mehhiko mitmekihilise ajaloo tihnikuid ja koged ta vastuolusid täis reaalsust, mis tihti on kõike muud kui kaunis ja helge. Kuid avatud südamega reisides ja kõiki meeli ärkvel hoides võib avastusretk olla väärt enam, kui vaid pilt püramiidi tipus või varbad soojas ookeanis.

Siin videos näitab ja räägib Maris "oma Mehhikost" - koos temaga võid ehk Sinagi leida džungli varjus endale kodu. Kui mitte päriseks, nagu Maris, siis vähemalt südames. See reis ei lõppe kahe nädala pärast koju jõudes - ta kestab Sinus edasi täpselt senikaua, kuni lased Mehhiko leegil enda sees särada.

Video: New Heaven Film