PERUU suvel– viies aastaaeg Amazonases

TEEKOND

1. PÄEV / Saabumine Limasse
Hommikune väljalend Tallinnast, ajavahet arvestades jõuame Limasse juba sama päeva õhtul. Majutume hubasesse väikehotelli Lima kunstnike ja boheemlaste linnaosas Barrancos, mõne minuti jalutuskäigu kaugusel ookeanist. Jääb aega, et teha väike õhtune tiir linna peal - tutvuda Barranco kireva koloniaalarhitektuuri, tänavakunsti ja muidugi ka grupikaaslastega. Samuti ei ole mõtet pikalt edasi lükata esimesest tutvust Peruu kõrgelthinnatud toidukultuuriga, eriti värsketest mereandidest laimidega marineeritud ceviche'ga, millest tõenäoliselt saab Sinu uus lemmikroog.

2. PÄEV / Iquitos
Hommikupoolikul teeme veel üle rahuliku jalutuskäigu kodu ümbruses, heidame kõrgelt kaldapealselt pilgu Vaiksele ookeanile, jõuame päriselt kohale. Siis aga lendame otse vihmametsa südames asuvasse Iquitosesse. Juba lennukiaknast lõputuna horisondini kulgevat metsa vaadates saab hea perspektiivi ning aimduse Amazonase vihmametsa tohutust ulatusest. Mööda maismaad ja jõge võtaks Limast Iquitosesse jõudmine aega rohkem kui nädala - juba see ilmestab, kui kaugele ja kui erilisse maailma oleme sattunud. On aeg häälestada ennast džungli lainepikkusele - lennukist maha astudes on ilmne, et algab täiesti uus reis hoopis teistsugusesse maailma.
Iquitos ise on pulbitseva eluga džunglipaabel, mis kahtlemata väärib samuti lähemat tutvumist. Majutume meie hea sõbra, proua Fabiola hotelli kohe keskväljaku kõrval, jalutame linna peal ning jõeäärsel promenaadil, harjume soojuse ja niiskusega. Terve kesklinn on täis imelisi ajaloolisi maju, mille ehitasid kautšukiparunid 19. sajandi lõpul, kui Iquitos oli tervet maailma vallutanud kautšukibuumi keskus. Need jõukad ajad on ammu möödas ning Portugalist toodud käsitsi maalitud kahhelkiviplaadid majaseintel kattunud hallituse ja tolmukorraga. Õhtustada võime Gustave Eiffeli projekteeritud rauast majas, mis ühe kummiparuni poolt tükkidena siia toodi ning peaväljaku äärde üles seati. Pärast päikeseloojangut aga lööb jõeäärsel promenaadil käima kummaline, kuid kindlasti palav ja sõbralik urbaniseerunud džungli elu ja melu.

3. - 7. PÄEV / Amazonas
Algab 6-päevane rännak Amazonase džunglisse. Suur, vana puust liinipaat Anita Acosta viib meid üle 100 kilomeetri mööda Amazonast ülesjõge. Laev sõidab aeglaselt, teeb külades peatusi - just sel viisil, kohalike kombel aeglaselt kulgedes on võimalik tajuda Amazonase mastaapsust, valmistada end järk-järgult ette metsa sügavusse - ja iseendasse - sukeldumiseks. Igaühel meist on ülemisel tekil oma võrkkiik, kuhu sobival hetkel pikali visata või unnegi suigatada, laevalael saab võtta päikest.
Tähtede valguses leiame oma mootorpaadid Yanayaku harujõe suudmelt ja saabume meie peatuspaika. Meie baaslaagriks saab džunglisse ehitatud lihtne, kuid mugav metsamajutus, mis on Amazonas Reiside teiseks koduks olnud juba viimased 14 aastat. Kogu kompleks on nendel päevadel ainult meie ja meie peruulastest sõprade ja abiliste päralt, teisi välismaalasi siin sel ajal ei ole.
Magame privaatsetes bungalotes, kus on voodi, võrkkiigega rõdu, wc ning isegi (jõeveega) dušš. Ühisteks ettevõtmisteks, tseremooniateks, söömiseks ja võrkkiiges lebotamiseks asub kesksel kohal suur ja mõnus ühismaja, mida põlisrahvad nimetavad maloka’ks. Sööme kvaliteetset ja puhast toitu, mida meie pikaaegne kokk Ricardo hoole ja armastusega elaval tulel valmistab. Toit on maitsev ja mitmekesine, peamine rõhk on Amazonase mitmetel kalaliikidel, lisaks yuca ehk maniokk, bataat ning jahubanaan, värsked juur- ja puuviljad.

Päevad kujunevad orgaaniliselt, grupi vaimu ja soove silmas pidades. Ümbristev loodus on ehe, võimas ja liigirikas, täidetud džunglielanike laulude ja sirinaga nii päeval kui öösel. Matk metsas, vaikne kanuuretk öisel jõel, paaditripid kaugematesse džunglisoppidesse, varahommikune linnuvaatlus. Külastame ka Yayanayku jõe pueblo'sid, kus ei tee keegi turistidele näitemängu, suled peas - näeme autenset tänast džunglirahva elu. Saame vajadusel gruppi jaotada, et igaüks leiab enesele meelepärast tegevust. Aga aega jääb ka puhkamiseks ja võrkkiiges raamatu lugemiseks - sest ka oma rõdul või maloka’s rippuv võrkkiik on selles keskkonnas suurepärane koht, kus iseendaga sõbraks saada ja veidi üksi olla. Kuus päeva on piisav aeg, et jõuaks ammutada metsa väge mitmel moel, saaks osa elust nii päeval kui öösel.

Ühel õhtul sätime oma laagri üles ka mõne metsajärve äärde ning ööbime puude vahele tõmmatud võrkkiikedes, ümbritsetuna vaid moskiitovõrgust ning öisest džungli helilainetest. Öösel algab džunglis hoopis teistsugune elu, putukate ja loomade kisakoor on kõrvulukustavalt vali – ning sel hetkel tunned heas mõttes, kui pisike on inimene selle suure stiihia keskel. Kuid oleme igal hetkel hoitud - meie teejuhtideks on kogenud (ja ka inglise keelt oskavad) ranger’id ning piirkonda ja kõiki selle elukaid tundvad kohalikud põlisasukad.

Kogu metsaretke aja on meiega koos ka šamaan Jairo, meie hea sõber ja teejuht Amazonase vaimses maailmas. Tema juhendusel õpime tundma džungli ravimtaimi, saame osa puhastavast lillevannitseremooniast ning kui oleme jõudnud end piisavalt džungli sagedusele häälestada, toimib ühel (või soovi korral ka kahel) õhtul ka ayahuasca-tseremoonia - võimas rännak, mille abil Amazonase põlisrahvad on aastatuhandeid oma keha ja vaimu puhastanud, haiguseid ennetanud ja ravinud, elus tähtsaid valikuid teinud. Õpime tundma selle rituaali kõiki komponente ja sisu, osaleme ise medicina valmistamisprotsessis. Osavõtt selles rituaalist on loomulikult vabatahtlik ning otsuse võid teha kohapeal, kui oled tutvunud šamaaniga, kohanenud Amazonasega ja tunned annast mugavalt ja turvaliselt.

Kuid Amazonas ei ole ainult metsas müttamine - see suur džungel on täis ilu ja romantikat. Meie harujõe suudme lähedal asub keset Amazonast asustamata saarel liivapaljandik ehk playa. ühel või isegi mitmel õhtul võime sõita randa, et ujuda koos roosade jõedelfiinidega, naudida maailma ilusaimat päikeseloojangut keset Amazonase avarust, äkki süüdata lõkegi. Jah, siin ujumine on ohutu ning kaelast saadik Amazonase jões seistes ja üksinda kaugusesse vaadates võib nii mõnestki vanast mustrist lahti lasta, et uus ja parem saaks tulla.

8. PÄEV / Iquitoses
Nüüd mõjub see džunglilinna sigin-sagin juba tuttavlikult ja isegi koduselt. Üks põnevaim koht terves maailmas on kindlasti Puerto Belèn’i linnaosa. Belèn on Amazonase rahvastele mitteametlikuks pealinnaks, kuna sealselt hiiglaslikult turult saab osta ja müüa kõike, millega üks džunglielanik seotud on. Kindlasti veedame veidi aega turu “nõiarohtude” sektsioonis, kuhu on koondunud kõik Amazonase loodusravimid ning indiaanitarkus nii keha kui vaimu ravimiseks ja hooldamiseks. Siin müüakse tõesti kõike - tuhktubakas rapè’d, palo santo’t, afrodisiaakumeid, kõikvõimalikke juuretisi, pulbreid ja segusid - loodusrahvaste teadus taimemaailmast on kõrgelt arenenud ning müüjad oma kaubast vägagi teadlikud.
Meie “kohapealne nõel”, Belèn’i elanik Carlos juhatab meid ka linnaosa kaugematesse soppidesse, kus elu ei ole 100 aasta jooksul palju muutunud - kui välja arvata mõned elektriliinid ja paar roosat pesukaussi. Käepärastest vahenditest kokkuklopsitud tokkide otsas majad on ehitatud suures osas vette ning osaliselt ka ujuvatele balsaparvedele. Külastame ka Carlose kodu ning teeme paaditiiru ujuvas linnas, mida tuntakse ka Amazonase Veneetsiana.

9. PÄEV / Inkade impeeriumi pealinn Cusco
Algab uus reis, sest lendame Inkade muistsesse pealinna Cuscosse. Siin on kõik teine - kliima, loodus, majad-tänavad. Ka inimesed näevad teistsugused välja ja erineb isegi keel, mida räägitakse. Ainult Peruu lipp linna keskväljakul meenutab, et tegemist on sama riigiga.
Meie koduks saab mõnusa sisehooviga hubane butiikhotell üle 200 aasta vanuses majas, kus on hakatuseks hea juua tass kokaleheteed, mida ketšua indiaanlased meeleldi kõrgusehaiguse vastu pruugivad - Cusco asub 3 400 meetri kõrgusel üle merepinna.
Cusco vanalinn on suur ning väga ilus - vanemat ja veel vanemat ajalugu õhkab nii munakivitänavatest kui ka hoonetest, hispaanlaste arhitektuur on segunenud Inkade filigraanse ehituskunstiga. Väga mõnus on lihtsalt jalutada mööda kauneid tänavaid, piiluda sisse sisehoovidesse, põigata kõrvaltänavatesse. See linn pärineb teisest ajast ja kultuurist - ning isegi 500 aastat konkistat ei ole suutnud Cuscot täielikult tänapäevaseks muuta. Kuid esimene õhtu mägedes on mõistlik puhata ja aklimatiseeruda - Cuscoga jõuame lähemalt tutvuda ka hiljem, kui oleme rohkem aklimatiseerunud.

10. PÄEV / Aquas Calientes
Sel päeval ei pea ärkama vara, hommikupoolik on vaba. Pärast rahulikku hommikusööki hotelli hubases kohvikus võid jalutada San Pedro turule, kus lahked ketšua prouad värsketest ja eksootilistest troopilistest puuviljadest imemaitsvat mahla kokku segavad. Jääb aega ka omal käel Cusco vahel jalutamiseks, pärast lõunat aga sõidame rongi peale, mis viib meid Aguas Calientesesse – külakesse Machu Picchu jalamil. Õhtu võime veeta kaljude vahel asuvas loodusliku veega termaalbasseinis, mis on küll veidi vana ja väsinud, kuid mille asukoha ja vaadete eest annaks nii mõnigi moodne spaa pool kuningriiki ja kuningatütre pealekauba. Puhkama läheme vara, et koguda mõtteid ja jõudu järgmiseks päevaks. 

11. PÄEV / Machu Picchu 
Sel hommikul ärkame juba enne kella 5, et olla esimeste seas Machu Picchu väravas. Ehkki me ei ole kaugeltki ainukesed, kel sama plaan, on varahommikul veel võimalik leida see vaiksem nurgatagune põlluterrassi nurk, kus rahulikult istuda, jalgu kõlgutada või mediteerida ja oodata, et pilved hajuksid ning päike laotaks oma esimesed kiired üle linna, mille ümber on niivõrd palju müstikat - ja mis on paljude jaoks ka üks peamine põhjus, miks siia reisile sai tuldud. Meil on võimalik mitu tundi kulgeda mööda seda iidset linna ning tunnetada, milline hiilgus seal kunagi valitses ning milline seletamatu aura seda siiamaani ümbritseb.
Me ei tee klassikalist “giidituuri” mööda templeid - ajaloolist tausta võime rääkida kas enne või pärast. Kuid kui oleme kohal, läbinud niivõrd pika teekonna, siis proovime olla ka päriselt kohal - võtame aega, et olla oma mõtetes ning nautida hetke ja kohta, mis oli kadunud tsivilisatsioonile püha ja salajane ning mis on ka täna niivõrd paljude inimeste unistuste sihtkoht.
Õhtupoolikul sõidame rongiga Ollantaytambosse – maalilisse väikesesse Andide külakesse.

12. PÄEV / Ollantaytambo - “elus Machu Picchu” ning salatemplid
Ollantaytambo on 13. sajandist pärit inkadeaegne linn, kuid erinevalt Machu Picchust on ta oma vaikses rütmis aastasadu tiksunud ning asustatud tänaseni. Samad inka müürid, aknaorvad ja ukseportaalid, samad kitsad tänavad - kuid koos peamiselt ketšua elanikkonnaga, “elus Machu Picchu”, kelledest paljud kannavad ka täna oma traditsioonilisi riideid ning hoiavad elus vanu kombeid. Ning mitte selleks, et turist tuleks ja raha eest pilti teeks, nagu on juhtunud mitmes veidi kuulsamas külas siin piirkonnas, vaid päriselt - kõik on ehe ja äge.
Meid võtab oma headust täis kodus vastu Andide ja Ollantaytambo põlishing Wow. Tema soontes voolab inka-veri, tema suguvõsa on sajandeid siin elanud ning ta on õppinud hingama siinsete mägede ja vaimudega samas rütmis. Selleks ja järgnevaks päevaks saab Wow’st meie füüsiline ja vaimne teejuht kondorite, puumade, unustatud templite ning Pachamama ehk Emakese Maa meelevallas. Matkame inimtühjadesse salatemplitesse kaugematel mäenõlvadel, kus saame Wow juhendamisel ja rituaalide ning loitsude vahendusel tunneteda nii mägede endi kui ka ketšua põlisrahvaste müstilist spirituaalsust ning tarkust. Wow väetaimeks on San Pedro kaktus, ehk ketšua keeles wachuma - selle taime tarkuse on Wow saanud oma vanaisalt, too omakorda oma esiisadelt ning kel soovi, saab samuti iidse medicina abil oma südame mägede hingedele avada. Kuid täpsemalt tutvustab Wow seda rituaali juba kohapeal.

13. PÄEV / Cusco avastamine
Pärast hommikusööki jätame Robertoga hüvasti ning sõidame Cuscosse. Lõpuks on meil aega ka rahulikult ringi vaadata ka siin, et põhjalikumalt tutvuda selle linna kauni arhitektuuriga. Loomulikult on siin mitu konkistadooride poolt otse inkade müüridele ehitatud katedraali ja muuseumi, aga väga mõnus on ka lihtsalt jalutada mööda kauneid tänavaid ning külastada terve Lõuna-Ameerika parimaid käsitööturge - ei ole maailmas võrdset Peruu alpakavillastele kampsunitele ning mütsidele, vaipadele ning keraamikale. Cusco on ütlemata kaunis ning piisavalt turvaline, et omal käel kitsaid tänavaid avastades lihtsalt ära eksida - sest just siis leiad selle kõige ägedama kohvikukese, poekese või restorani, mis muudab selle linna sinu omaks. Õhtusöögiks suundume Peruu köögi suursaadiku Gaston Acurio restorani. Kindlasti ei unusta me ka Cusco muusika-scene’t – siin on mitu väikest ja õdusat muusikabaari, kus kohalikud moosekandid mängivad mitte ainult Andide vilepillimuusikat, mida kuuleb rohkem restoranibändidelt, vaid lasevad kõlada pigem Bob Marley ja Manu Chao nootidel. 

14. PÄEV / Lima
Kuni lõunani on veel aega rahulikult Cuscos ringi vaadata, šopata, väljakul niisama istuda. Pärast lõunat aga lendame Limasse ning majutume juba tuttavasse Barranco koloniaalhotelli. Nüüd on meil aega rahulikult sisse elada ka selles hiigellinnas, kus elab juba pea 12 miljonit inimest. Siin on tõepoolest kõike! Agulitest pilvelõhkujateni, elegantsetest graffitiga kaunistatud new-age-hipster-turgudest ajalooliste koloniaalrõdudega palistatud väljakuteni.

15. PÄEV / Lima ja tagasisõit

Hommikul jalutame ringi Barranco hoolitsetud ja lillepeenardega ääristatud tänavatel, külastame muuseumina näivaid kohalikke kunstipoode, kus moodne kunst kohtub traditsioonilise käsitööga. Enne lõunasööki suundume Lima Uue Kunsti Muuseumi, kus saab avaras aias jalgu puhata ja kohvi juua või galeriides näituseid vaadata. Viimane ranniku-ceviche meie lemmikus tänavarestos, viimane pilt Vaiksele ookeanile. Õhtul suundume aga juba lennukile. Tallinnasse jõuame 16. päeva õhtuks, uuestisündinud ning õnnelikena.