Šamanistlik teraapiareis PERUUSSE

TEEKOND

1. PÄEV / Saabumine Limasse
Väljalend Tallinnast, saabume Limasse ja majutume hubasesse väikehotelli Lima kunstnike ja boheemlaste linnaosas Barrancos, mõne minuti jalutuskäigu kaugusel ookeanist. Jääb aega lühikeseks jalutuskäiguks - ning ei ole mõtet pikalt edasi lükata esimesest tutvust Peruu kõrgelthinnatud toidukultuuriga, eriti värsketest mereandidest laimidega marineeritud ceviche'ga, millest tõenäoliselt saab Sinu uus lemmikroog.

2. PÄEV / Cusco ja Ollantaytambo
Hommikupoolikul teeme veel üle rahuliku jalutuskäigu kodu ümbruses, heidame kõrgelt kaldapealselt pilgu Vaiksele ookeanile, jõuame päriselt kohale. Siis aga lendame kõrgele Andidesse, Inkade muistsesse pealinna Cuscosse - kust sõidame ka kohe edasi Ollantaytambo-nimelisse külakesse. Ollantaytambo on 13. sajandist pärit inkadeaegne linn, mis on oma vaikses rütmis aastasadu tiksunud ning asustatud tänaseni.
Meie koduks saab küla serval asuv mõnusa sisehooviga hubane casa, kus on hakatuseks hea juua tass kokaleheteed, mida ketšua indiaanlased meeleldi kõrgusehaiguse vastu pruugivad - asume siiski kolme kilomeetri kõrgusel üle merepinna.
Küla ümber aga laiuvad mäed, mis peidavad endas rohkelt saladusi, mida hakkame tasapisi lahti harutama.

3. PÄEV / Machu Picchu 
Sel hommikul ärkame juba enne kella 5, et istuda rongile ja olla esimeste seas Machu Picchu väravas. Ehkki me ei ole kaugeltki ainukesed, kel sama plaan, on varahommikul veel võimalik leida see vaiksem nurgatagune põlluterrassi nurk, kus rahulikult istuda, jalgu kõlgutada või mediteerida ja oodata, et pilved hajuksid ning päike laotaks oma esimesed kiired üle linna, mille ümber on niivõrd palju müstikat - ja mis on paljude jaoks ka üks peamine põhjus, miks siia reisile sai tuldud. Meil on võimalik mitu tundi kulgeda mööda seda iidset linna ning tunnetada, milline hiilgus seal kunagi valitses ning milline seletamatu aura seda siiamaani ümbritseb.
Me ei tee klassikalist “giidituuri” mööda templeid - ajaloolist tausta võime rääkida kas enne või pärast. Kuid kui oleme kohal, läbinud niivõrd pika teekonna, siis proovime olla ka päriselt kohal - võtame aega, et olla oma mõtetes ning nautida hetke ja kohta, mis oli kadunud tsivilisatsioonile püha ja salajane ning mis on ka täna niivõrd paljude inimeste unistuste sihtkoht.
Õhtupoolikul sõidame rongiga tagasi Ollantaytambosse.

4. PÄEV / Ollantaytambo - “elus Machu Picchu” ning salatemplid
Ollantaytambo on 13. sajandist pärit inkadeaegne linn, kuid erinevalt Machu Picchust on ta oma vaikses rütmis aastasadu tiksunud ning asustatud tänaseni. Samad inka müürid, aknaorvad ja ukseportaalid, samad kitsad tänavad - kuid koos peamiselt ketšua elanikkonnaga, “elus Machu Picchu”, kelledest paljud kannavad ka täna oma traditsioonilisi riideid ning hoiavad elus vanu kombeid. Ning mitte selleks, et turist tuleks ja raha eest pilti teeks, nagu on juhtunud mitmes veidi kuulsamas külas siin piirkonnas, vaid päriselt - kõik on ehe ja äge.
Küla ümber aga laiuvad mäed, mis peidavad endas rohkelt väge ning saladusi, mida hakkame tasapisi lahti harutama. Matkame inimtühjadesse salatemplitesse kaugematel mäenõlvadel, kus saame tunneteda nii mägede endi kui ka ketšua põlisrahvaste müstilist spirituaalsust ning tarkust. Siinse rahva väetaimeks on San Pedro kaktus, ehk ketšua keeles wachuma - selle taime tarkusi on siinsed põlisrahvad kogunud aastatuhandeid ning meie siinne sõber Arturo aitab iidse medicina abil südant mägede hingedele avada. Kuid täpsemalt tutvustab Arturo seda rituaali juba kohapeal.

5. PÄEV / Puhkus!
Tõenäoliselt läks eelmise päeva rituaal üsna öösse välja - seetõttu on nüüd aega mõnusasti ärgata, puhata, lihtsalt olla või hoovil võrkkiiges raamatut lugeda. Kel soovi, siis ulkuda sihitult mööda kitsaid inkadeaegseid tänavaid, võtta ette mõni lühem matk kõrvalasuvatesse varemetesse, istuda rahus keskväljaku pargipingil või kohaliku turu mahlaleti taga ning vaadelda inimesi. Külaelu kogu oma eheduses, mis läbijooksjatel pigem märkamata jääb. Pärastlõunal ehk väike jagamisring saadud muljete kuulamiseks ning õhtul ootab koobassaun ehk Temazcal - ehkki viimane on pärit mitte inkade, vaid Mehhiko ja Guatemala maiade kultuurist, on see ka Andides täna tuntud kui võimas ja hingejuurteni tungiv rituaal.

6. PÄEV / Cusco
Pärast hommikusööki sõidame Cuscosse ning majutume kenasse väiksesse hotelli vanalinnas. Cusco vanalinn on suur ning väga ilus - vanemat ja veel vanemat ajalugu õhkab nii munakivitänavatest kui ka hoonetest, hispaanlaste arhitektuur on segunenud Inkade filigraanse ehituskunstiga. Loomulikult on siin mitu uhket katedraali ja muuseumi, aga väga mõnus on ka lihtsalt jalutada mööda kauneid tänavaid, piiluda sisse sisehoovidesse, põigata kõrvaltänavatesse. See linn pärineb teisest ajast ja kultuurist - ning isegi 500 aastat konkistat ei ole suutnud Cuscot täielikult tänapäevaseks muuta. Meil on aega, et rahulikult ringi vaadata selle linna kaunitel tänavatel. Ning soovi korral külastada terve Lõuna-Ameerika parimaid käsitööturge - ei ole maailmas võrdset Peruu alpakavillastele kampsunitele ning mütsidele-käpikutele-kapukatele. Seega tasub reisikotti planeerida veidi tühja ruumi. Samuti saab San Pedro turult osta ketšua prouade käest põlisrahvaste ravimtaimi, maca-pulbrit, chia-seemneid ja kõikvõimalikke kummalisi nõiarohtusid kuni kuivatatud alpaka-loodeteni välja.
Cusco on ütlemata kaunis ning piisavalt turvaline, et soovi korral ka omal käel kitsaid tänavaid avastades lihtsalt heas mõttes ära eksida - sest just siis leiad selle kõige ägedama kohvikukese, poekese või restorani, mis muudab selle linna sinu omaks.
Kel aga veel varemetest küllastust ei ole, võib külastada mäe otsas asuvat Sacsayhuamán´i kindlust, mille ehitamist alustati juba ammu enne inkade impeeriumi sündi. Seal on vaat’ et kõige rohkem tunda hiiglaslikke kivilahmakate erilist energiat – sest just siin asuvad kõige suuremad, kuni 200 tonni (!) kaaluvad iidsed ehitusplokid. Tänapäeva teadus ei ole lahti mõtestanud, mismoodi sellised kivimürakad 1000 aastat tagasi perfektselt üksteise otsa tõsteti. Ülevalt kindluselt on imeline vaade ka kogu Cusco linnale, mis oma kujult meenutab (juhuslikult?) inkade ühte väelooma puumat.
Õhtul aga ei unusta me Cusco muusika-scene’t – siin on mitu väikest ja õdusat muusikabaari, kus kohalikud moosekandid mängivad mitte ainult Andide vilepillimuusikat ja “Kondori lendu”, vaid lasevad kõlada pigem kaasaegsematel, üle Lõuna-Ameerika piiride ulatuvatel salsa ja latino-rock’i nootidel.

7. PÄEV / Algab “uus reis” - džungel ja Iquitos
Hommikul lendame läbi Cuscost otse vihmametsa südames asuvasse Iquitosesse. Juba lennukiaknast lõputuna horisondini kulgevat metsa vaadates saab hea perspektiivi ning aimduse Amazonase vihmametsa tohutust ulatusest. Mööda maismaad ja jõge võtaks Cuscost Iquitosesse jõudmine aega rohkem kui nädala - juba see ilmestab, kui kaugele ja kui erilisse maailma oleme sattunud. On aeg häälestada ennast džungli lainepikkusele - lennukist maha astudes on ilmne, et algab täiesti uus reis hoopis teistsugusesse maailma.
Iquitos ise on pulbitseva eluga džunglipaabel, mis kahtlemata väärib samuti lähemat tutvumist. Majutume meie hea sõbra, proua Fabiola hotelli kohe keskväljaku kõrval, jalutame linna peal ning jõeäärsel promenaadil, harjume soojuse ja niiskusega. Terve kesklinn on täis imelisi ajaloolisi maju, mille ehitasid kautšukiparunid 19. sajandi lõpul, kui Iquitos oli tervet maailma vallutanud kautšukibuumi keskus. Need jõukad ajad on ammu möödas ning Portugalist toodud käsitsi maalitud kahhelkiviplaadid majaseintel kattunud hallituse ja tolmukorraga. Õhtustada võime Gustave Eiffeli projekteeritud rauast majas, mis ühe kummiparuni poolt tükkidena siia toodi ning peaväljaku äärde üles seati. Pärast päikeseloojangut aga lööb jõeäärsel promenaadil käima kummaline, kuid kindlasti palav ja sõbralik urbaniseerunud džungli elu ja melu.

8. - 15. PÄEV / Amazonas
Algab oodatud rännak ja retriit sügaval Amazonase džunglis. Suur, vana puust liinipaat Delfincito viib meid üle 100 kilomeetri mööda Amazonast ülesjõge. Laev sõidab aeglaselt, teeb külades peatusi - just sel viisil, kohalike kombel aeglaselt kulgedes on võimalik tajuda Amazonase mastaapsust, valmistada end järk-järgult ette metsa sügavusse - ja iseendasse - sukeldumiseks. Igaühel meist on ülemisel tekil oma võrkkiik, kuhu sobival hetkel pikali visata või unnegi suigatada, laevalael saab võtta päikest.
Tähtede valguses leiame oma mootorpaadid Yanayaku harujõe suudmelt ja saabume meie peatuspaika. Meie baaslaagriks saab džunglisse ehitatud lihtne, kuid mugav metsamajutus, mis on Amazonas Reiside teiseks koduks olnud juba viimased 14 aastat. Kogu kompleks on nendel päevadel ainult meie ja meie peruulastest sõprade ja abiliste päralt, teisi välismaalasi siin sel ajal ei ole.
Magame privaatsetes bungalotes, kus on voodi, võrkkiigega rõdu, wc ning isegi (jõeveega) dušš. Ühisteks ettevõtmisteks, tseremooniateks, koosolemiseks ja söömiseks asub kesksel kohal suur ja mõnus ühismaja, mida põlisrahvad nimetavad maloka’ks. Sööme kvaliteetset ja puhast toitu, mida meie pikaaegne kokk Ricardo hoole ja armastusega elaval tulel valmistab. Toit on maitsev ja mitmekesine - yuca ehk maniokk, bataat ning jahubanaan, värsked juur- ja puuviljad, kohalike ürtide ja maitsetaimedega valmistatud kalaroad.

Kogu metsaretke aja on meiega koos ka šamaan Jairo Rellena Valles, meie hea sõber ja teejuht Amazonase vaimses maailmas. Tema juhendusel õpime tundma džungli ravimtaimi, saame osa puhastavast lillevannitseremooniast - ning kui oleme jõudnud end piisavalt džungli sagedusele häälestada, toimib ka esimene ayahuasca-tseremoonia - võimas rännak, mille abil Amazonase põlisrahvad on aastatuhandeid oma keha ja vaimu puhastanud, haiguseid ennetanud ja ravinud, elus tähtsaid valikuid teinud. Õpime tundma selle rituaali kõiki komponente ja sisu, osaleme ise medicina valmistamisprotsessis. Osavõtt selles rituaalist on loomulikult vabatahtlik ning otsuse võid teha kohapeal, kui oled tutvunud šamaaniga, kohanenud Amazonasega ja tunned annast mugavalt ja turvaliselt.
Tuhandeid aastaid vana tervenduskultuur on sama elus ja võimas, nagu ilmselt iidsetelgi aegadel. On väga ehe ja teistmoodi elamus kohtuda selle kultuuriga otse tema kodukohas. 12 metsapäeva jooksul on võimalik osa võtta mitmest rituaalist. Nende vahele jääb piisavalt aega, et puhata, kogetut enda jaoks mõtestada ning arutleda tekkinud küsimuste ning vastuste üle privaatselt nii šamaani kui terapeut Elinaga.

Päevad kujunevad orgaaniliselt, grupi vaimu ja soove silmas pidades. Ümbristev loodus on ehe, võimas ja liigirikas, täidetud džunglielanike laulude ja sirinaga nii päeval kui öösel. Matk metsas, vaikne kanuuretk öisel jõel, paaditripid kaugematesse džunglisoppidesse, varahommikune linnuvaatlus. Külastame ka Yayanayku jõe pueblo'sid, kus ei tee keegi turistidele näitemängu, suled peas - näeme autenset tänast džunglirahva elu. Saame vajadusel gruppi jaotada, et igaüks leiab enesele meelepärast tegevust. Aga aega jääb ka puhkamiseks ja võrkkiiges raamatu lugemiseks - sest ka oma rõdul või maloka’s rippuv võrkkiik on selles keskkonnas suurepärane koht, kus iseendaga sõbraks saada ja veidi üksi olla.

Ühel ( või isegi kahel?) õhtul aga sätime oma laagri üles ka mõne metsajärve äärde ning ööbime puude vahele tõmmatud võrkkiikedes, ümbritsetuna vaid moskiitovõrgust ning öisest džungli helilainetest. Öösel algab džunglis hoopis teistsugune elu, putukate ja loomade kisakoor on kõrvulukustavalt vali – ning sel hetkel tunnded heas mõttes, kui pisike on inimene selle suure stiihia keskel. Kuid oleme igal hetkel hoitud - meie teejuhtideks on kogenud (ja ka inglise keelt oskavad) ranger’id ning piirkonda ja kõiki selle elukaid tundvad kohalikud põlisasukad.

Kuid Amazonas ei ole ainult metsas müttamine - see suur džungel on täis ilu ja romantikat. Meie harujõe suudme lähedal asub keset Amazonast asustamata saarel liivapaljandik ehk playa. ühel või isegi mitmel õhtul võime sõita randa, et ujuda koos roosade jõedelfiinidega, naudida maailma ilusaimat päikeseloojangut keset Amazonase avarust, äkki süüdata lõkegi. Jah, siin ujumine on ohutu ning kaelast saadik Amazonase jões seistes ja üksinda kaugusesse vaadates võib nii mõnestki vanast mustrist lahti lasta, et uus ja parem saaks tulla.

Reisi 15. päeva õhtuks jõuame tagasi Iquitosesse. Nüüd mõjub see džunglilinna sigin-sagin juba tuttavlikult ja isegi koduselt. Kuid reisi viimaseks õhtuks otsime üles ühe kõrvalisema, vette ehitatud ujuva maja, mis asub ikkagi “ühe jalaga metsas” - sest ega see džungel ning seal kogetu meist niipea veel lahti ei lase.

16. PÄEV / Ujuv slumm - “Amazonase Veneetsia” - ning tagasi Limasse
Üks põnevaim koht terves maailmas on kindlasti Puerto Belèn’i linnaosa. Belèn on Amazonase rahvastele mitteametlikuks pealinnaks, kuna sealselt hiiglaslikult turult saab osta ja müüa kõike, millega üks džunglielanik seotud on. Kindlasti veedame veidi aega turu “nõiarohtude” sektsioonis, kuhu on koondunud kõik Amazonase loodusravimid ning indiaanitarkus nii keha kui vaimu ravimiseks ja hooldamiseks. Siin müüakse tõesti kõike - tuhktubakas rapè’d, palo santo’t, afrodisiaakumeid, kõikvõimalikke juuretisi, pulbreid ja segusid - loodusrahvaste teadus taimemaailmast on kõrgelt arenenud ning müüjad oma kaubast vägagi teadlikud.
Meie “kohapealne nõel”, Belèn’i elanik Carlos juhatab meid ka linnaosa kaugematesse soppidesse, kus elu ei ole 100 aasta jooksul palju muutunud - kui välja arvata mõned elektriliinid ja paar roosat pesukaussi. Käepärastest vahenditest kokkuklopsitud tokkide otsas majad on ehitatud suures osas vette ning osaliselt ka ujuvatele balsaparvedele. Külastame ka Carlose kodu ning teeme paaditiiru ujuvas linnas, mida tuntakse ka Amazonase Veneetsiana.
Pärastlõunal aga istume lennukile, mis viib meid taas üle džungli ning Andide Limasse. Majutume juba tuttavasse hotelli Barranco linnaosas ning teeme tutvust Lima õhtueluga.

17. PÄEV / Lima
Nüüd on aega päevavalguses ja rahulikult ka Limas ringi vaadata - tutvuda Barranco kireva koloniaalarhitektuuri, tänavakunsti ning ehk ka mõne alternatiivsema kunstipoega. galeriipoega. Pistame varba Vaiksesse Ookeani, sööme viimase imetabase ceviche mõnes meie lemmikrestoranis ning võtame reisi kokku.
Õhtul stardib lennuk Tallinna suunas, kuhu jõuame 18. päeva õhtul, laetuna võimsatest emotsioonidest ning teadmisest, et see reis kestab meie sees veel pikalt edasi.