Ekspressiivne ja lopsakas Brasiilia
 

Toimumise kuupäevad kokkuleppel ning hind sõltub osalejate arvust.
Reisijuht on Brasiilas elanud ja paljudes Ladina-Ameerika riikides rännanud kultuuriantropoloog Kristina Krutop.

Brasiilia on midagi palju enamat, kui tavapärane nägemus rannast, karnevalist ning jalgpallist. Nagu teisteski Lõuna-Ameerika riikides, on ka Brasiilia puhul tegu seguga kontrastidest, mida selles Euroopast suuremast riigist arvukalt võib leida. Teda on lahkelt õnnistatud imekauni looduse, paljude loodusimedega, kuid vähem rikas pole ta ka inimkäte poolt loodud imede poolest. Brasiilias reisides ei hakka kunagi igav, sest selle riigi ja kultuuri kirjususe tõttu avastab iga hetk midagi uut – on ta ju segu loodusest ja metropolidest, türkiissiniste vetega rannikust ning võimsatest mäeahelikest, rikkusest ja vaesusest, mustast ja valgest, erinevatest toidu- ning elustiilidest. Mis kõiki brasiillasi ühendab, on hedonistlik termin jeito brasilheiro, ehk Brasiilia viis, oskus aeg maha võtta ning mitte sääsest elevanti teha – elu on ju nautimiseks. Jätkub, mida nautida - nii et hüpakem aga pardale!

DSC_0732.jpeg

Programm: 

1. päev. Väljalend Tallinnast Rio de Janeirosse ning sealt edasi kolme riigi – Brasiilia, Argentiina ja Paraguai - ristumiskohta Foz do Iguaçu-sse, kuhu jõuame tänu ajavahele juba sama päeva viimastel minutitel.

2.-3. päev. Oleme oma silmade ning muude meeltega tunnistajaiks ühele maailma võimsamale looduse kunstiteosele – Iguaçu jugadele. Kolmekilomeetrisele trassile on hobuserauakujuliselt pikitud ligi 300 juga umbes 80 meetrise langusega. On üks asi seda paljude meelest kauneimat koske pildilt või videolt näha, kuid hoopis teine asi seda võimsust koha peal kogeda. Selleks, et seda UNESCO maailmapärandite hulka kuuluvat loodusimet täisväärtuslikult tajuda, külastame rahvusparki nii Argentiina, kui ka Brasiilia poole pealt. Kui Brasiilia poolelt, kus väiksem osa jugadest asetseb, avaneb neile parem panoraamvaade, siis Argentiina poolel on võimalik koskedele nii lähedale pääseda, et tekib nendega tõeline kooshingamise tunne. Kolmanda päeva pärastlõunal võtame aga suuna Campo Grande poole, mis on maailma suurima magevee märgala Pantanali avastamise baasiks.

4.-7. päev. Pärast hommikusööki alustame reisi juba eelmainitud sihtkoha poole, mis järgmise, kuid mitte viimase UNESCO nimekirja kuuluva paigana meie reisil, on koduks tuhandetele eksootiliste taime-, linnu- ning loomaliikidele. Kuigi see umbkaudu 200 000 ruutkilomeetrine loodusreserv pole laiale üldsusele nii tuntud, kui kurikuulus Amasoonas, eelistavad eluslooduse huvilised sageli just esimest, kuna tõenäosus erinevaid loomi, sealhulgas kaimane, tapiire, hiidsaarmaid, ahvilisi, armadille, kõikvõimalikke linde ning mõnes kohas isegi jaaguare kohata, on Pantanalis tunduvalt suurem. Et looduse ilust ja võimsusest veelgi parem ülevaade saada, läbime viimase tunnikese Aquidauana asulast edasi oma ööbimiskoha suunas väikese eralennukiga.

Suur osa Pantanalist on eraomand kuid koostöö loodusturismi ning kohalike maaomanike vahel on aluseks jätkusuutlikule keskkonna säilimisele. Enamik Pantanalis asuvatest ööbimisvõimalustest asetsevadki justnimelt rantšodes, kus kohalikud loodusturismiga lisasissetulekut teenivad. Meie baasiks saab traditsiooniline Pantanali loodš, mille pererahvas on seal tegutsenud juba 19.sajandist saadik. See annab meile võimaluse mitte ainult kohaliku looduse, vaid ka kultuuri, elustiili ning toiduga lähemalt tutvust teha. Nelja päeva jooksul, mille metsas veedame, on meid juhendamas kohalik giid, kelle abil on meil võimalus piirkonda ning elusloodust avastada nii kanuude või paatidega mööda jõge liigeldes, jalgsi, dšiipide või hobuste seljas erinevaid matku tehes, päikesetõusu nautides jõel hommikusööki süües, või siis hoopistükis kauboina kohaliku rantšo elus kätt külge pannes. Pantanal annab võimaluse täiesti tavalisest linnaelust ja –probleemidest väljalülitamiseks ning puhkuseks kohas, kus loodus päeval elust pulbitseb ning uinudes hoolitsevalt magama laulab.

7.-9. päev. Jätame hüvasti Pantaneiro-eluga, pakime end ja oma kodinad 4x4 maastureisse ning võtame ette täielikult safari mõõtu välja andva retke 300 kilomeetri kaugusel asuvasse Bonito linnakesse. Bonito, nagu nimestki tuletada võib, on jätkuks senikogetud silmailule, mida Brasiilia loodus pakub. Bonitot peetakse Brasiilia ökoturismi pealinnaks ning on igati eeskujuks oma jätkusuutlikkusele ning vastutustundlikkusele orienteeritud turismi poolest. Tänu pinnase äärmiselt suurele lubjakivi sisaldusele on Bonito eelkõige tuntud oma kristallselgete vetega jõgede ja muude veekogude poolest, milles headel päevadel ulatub nähtavus isegi kuni 50 meetrini. Lisaks jõgedele kuuluvad vaatamisväärsuste hulka arvukalt koski, koopaid, looduslikke basseine, võimalusi matkamiseks ning muudeks aktiivse puhkuse veetmise viisideks. Meie proovime selle lühikese aja jooksul ära, kuidas on kalade keskel ühes neist looduslikest akvaariumitest snorgeldada. Lisaks külastame üht piirkonna kuulsaimat vaatamisväärsust – ligikaudu 400 miljonit aastat vana Gruta do Lago Azul-i, ehk sinise järve koobast, kus lisaks sügavsinise veega järveni laskumisele võime imetleda ka arvukaid lubjakivi moodustisi. Soovi ja võimaluse korral väisame Bonito lähedal ka päris mitut väiksemat koske, kuhu sooja ilma eest on hea end värskenduseks sisse kasta. Üheksanda päeva lõunal hakkame aga tagasi Campo Grande poole liikuma, et sealt juba oma uue sihtkoha poole lennata. Belo Horizontes maandume kesköö paiku ning lennujaamas ootab meid transfeer, mis meid järgmiseks päikesetõusuks juba justkui ajas mitu sajandit tagasi viib.

Ouro Preto

Ouro Preto

10.-12. päev. Ärkame romantilises koloniaallinnas Ouro Pretos, järjekordses kohaliku hõngu ja karakteriga külalistemajas, ehk pousadas. Ouro Preto, mida kunagi nimetati Vila Rica-ks, eks rikkaks külaks, oli 18. sajandi lõpus Brasiilia suurim ja üks olulisimaid linnu. Seda justnimelt seetõttu, et see oli koduks tolleaegsele kullapalavikule. Minas Gerais, osariik, kus linn asub, on äärmiselt rikas erinevate mineraalide ning minevikus ka vääriskivide poolest, mida meeletustes kogustes mööda orjade poolt ehitatud Estrada Real-i (e.k. kuninglikku teed) Rio de Janeirosse ja sealt juba edasi Portugali toimetati. Kuna tänu kullavarude lõppemise ning osariigi pealinna suundumisele Belo Horizontesse jäid nii mõnedki kullapalavikku hõlmatud Minas-e linnad pea, et muutumatuks, on Ouro Pretos tänapäeval suurepärane võimalus ajas justkui 19. sajandisse reisida ning paar päeva olla ümbritsetud piirkonnale omapärasest barrokk-stiilis arhitektuurist, rohkete (kuld)detailidega kirikuist, kõndida mööda munakivitänavaid, avastada turgudel kohalikku käsitööd, kohalikes nurgabaarikestes härmas õlleklaasidega aega maha võtta, inimesi jälgida, muusikuid kuulata ning üle riigi kuulsat kulinaariat nautida. Viimane on tänu mägipiirkonna tingimustele, piimakarjade rohkusele ning orjapidamisest külluslikule ajaloole üsna toitev kuid äärmiselt maitsev. Toidud valmivad traditsiooniliselt puu- või söeahjudel ning malmpannidel, mis toidule teatavasti oma erilise maitsenüantsi lisab. Kuulsad on ka piirkonnale omased maiustused, juustud, küpsetised, ning muidugi cachaça, ehk suhkruroorumm, mida erinevates kooslustes kindlasti proovida saame.

Et Minas-e kogemust veelgi mitmekesistada ning ajarännu tunnet tugevdada, sõidame kohe esimesel päeval 19. sajandist pärineva aururongiga paarikümne kilomeetri kaugusel olevasse teise, kuid veidi väiksemasse ajaloolisse linna, Marianasse,mida peetakse piirkonna vanimaks ning kunagiseks piirkonna pealinnaks. Külastame ka üht vana kullakaevandust, mis on väidetavalt isegi maailma suurim, mis avalikkusele avatud on. Et seda 1719-aastast pärinevat kaevandust lähemalt näha, laskume mööda vana raudteed 120-meetri sügavusele, ning saame aimu sellest, kuidas sellises kohas kunagi töötada võis olla. Kaheteistkümnenda reisipäeva pärastlõunal jätame hüvasti Minas Geraisi ja selle elanike Mineirode mägipiikondadele omase rahulikkuse, vaoshoituse ja maaläheduse ning sõidame tagasi Belo Horizonte Confins-i lennujaama, et tutvuda juba hoopis teise Brasiiliaga, sellega, mille leiame selle riigi kosmopoliitsest ning elurõõmust pungil sümboolsest pealinnast Rio de Janeirost.

13.-17. päev. Kui Brasiilia on täis kontraste, siis Rio-s on see kõik kontsentreerunud ning kokku toodud, säilitades siiski mingit just sellele linnale omapärast hõngu ja hingamist. Rio de Janeiro, mida kohalikud kutsuvad Cidade Maravilhosa-ks, ehk imeliseks linnaks, on koduks segule kiirele metropolile imeilusate mägede, vihmametsade ning maailmakuulsa Ipanema ja Copacabana rannapromenaadi vahel. Siin saab kokku modernne eluviis ajaloolise vanalinnaga, uskumatu rikkus ääretu vaesusega, traditsioonilised tõekspidamised järjest suureneva läänemeelsuse ning niinimetatud amerikaniseerumisega, Caipirinhad värske kookosveega ja kirev ööelu täis klassikalisemaid samba, forro ja pagode-rütme tänapäevasemate funk-i ning läänemaailma poppmuusikarütmidega. Nende päevade jooksul, mis selles maailmalinnas veedame, väisame niinimetatud “kohustuslikke” vaatamisväärsusi Rios, näiteks käime lähedalt vaatamas uue seitsme maailmaime hulka arvatavat Rio postkaarti - Kristuse kuju ning naudime päikeseloojanguvaadet kogu tuledes linnale kurikuulsa Pão de Açucari (emakeeli suhkrupätsi mäe) otsast. Et aga kohalikust stseenist paremat arusaama saada, külastame ka favela-t, ehk slummi, seda muidugi kohaliku giidiga, kelle tegevus toetab antud kogukonda, mistõttu seda külastust pigem slummielanike poolt tervitavalt, kui vaenulikult vaadatakse. Muidugi ei saa brasiillastest enne tõeliselt aru, kui pole nendega ühes kaasa elatud ühele korralikule jalgpallimatšile, mistõttu üritame vastavalt mängugraafikule ka kindlasti seda, soovitatavalt teadatuntud Maracanã staadionil, teha. Täisväärtuslikust Rio-kogemusest ei kuulu ka õhtu tantsupõrandal sambat, forro-d või pagode-t tantsides, või siis mitte nii suurtele tantsulõvidele sealsamas andekate muusikute taidlusi nautides. Kui brasiillastelt üldse midagi õppida on, siis on see oskus aeg maha võtta. Et tajuda, mida tähendab see jeito brasilheiro, võtamegi kõike neile omase spontaansusega jälgime ilma ning tuju, ning avastame nii linnatänavaid, promenaadi, kui ka rannamõnusid. Kotid pakime kokku kuueteistkümnendal päeval ning seitsmeteistkümnenda õhtuks oleme juba tagasi koduses Tallinna lennujaamas, süda ja hing täis emotsioone ning unustamatuid mälestusi.

 

Hinna sees on viis siselendu,  kõik hommikusöögid, Pantanal-is kõik toidukorrad ja üks lõunasöök Bonitos, kõik transfeerid ja muidugi kogu kirjeldatud programmi kuuluvad ekskursioonid ja retked. Hinnas sees ei ole transport linnades kohtadesse, kuhu v-b kõik ei soovi samaaegselt minna - nt. taksosõidud Rios. Samuti on lisatasu eest õhtused sissepääsud klubidesse jms.

Enne reisi teeme kindlasti ka ühe kohtumise, kus saame tuttavaks ja arutame läbi riietuse ja varustuse küsimused.
Vaata Brasiilia reisi pildigaleriid www.amazonas.ee/brasiilia-galerii

Lisaks palume, et kõik meie reisijad viiksid end kurssi meie reisikorralduslike eripärade ning põhimõtetega, mis teevad meiega reisimise eriliseks ja meeldejäävaks, kuid nõuavad selle nimel ka reisijalt pisut eeltööd ja valmisolekut: http://amazonas.ee/grupireisid/

 

Oleme avatud ka kõikidele soovidele ning ettepanekutele. Oma sõnumi, küsimuse või reisibroneeringu saad teele panna ka siit: 

Kui oled reisist huvitatud, aga ei ole veel kindlalt otsustanud, lisa end ka meie uudiskirja saajaks ning me saadame Sulle personaalselt infot uudiste, soodustuste ning eripakkumiste kohta.

 

Nimi
Sinu sõnum