BRASIILIA - unistus saab teoks

Paljud arvavad, et kui võrrandisse panna Ladina-Ameerika, puutumatu loodus ja soov näha oma silmaga metsikuid elukaid oma kodus, siis tuleb tingimata Amazonasesse põrutada. Amazonases rändamine on alati hea plaan, kinnitab Amazonas reisid! On aga üks piirkond, kuhu eriti just loomasõbral tasub  tegelikult uitama minna, sest seal  näeb neid kordi rohkem kui tiheda metsaga Amasoonias. 

Pantanal on maailma suurim troopiline märgala, ütleme siis et hiiglaslik Soomaa, mis ulatub üle Brasiilia, Boliivia ja Paraguai piiride. Tänapäeval on Pantanal üks parim paik maailmas, kus saab looduslikus keskkonnas näha suurt ja sujuvat kiskjat, paljude indiaani hõimude hingelooma – jaaguari. Lisaks elab seal sadu linnuliike, krokodille ja arvukalt muid roomajaid ja imetajaid, nagu näiteks kapibaarad ja anakondad. Pantanal on tänapäeval oluline ka teadlastele ja looduskaitsjatele, sest see on üks viimaseid suuri suhteliselt puutumatuid ökosüsteeme maailmas.

Pantanali tasub rännata siis, kui seal on kuivem aastaaeg, maist septembrini. Just siis tulevad loomad jõgedesse jooma ja neid saab lihtsamini vaadelda. Esimene julge punt sõidab Eestist jaaguaridele külla järgmise aasta septembri teises pooles. Põrutame otsekohe Brasiilia kuulsast rannikust edasi, Pantanali välja. Oleme rahulikult 5 ööpäeva kohalike looduskaitsjate kureeritud lodge's paigal ja elame sisse maailma suurima ja kaitstuma märgala ellu. Luurame jaaguare, kaimaneid ja teisi kohalikke paatidest, kanuudest ja giidiga jalgsimatkade käigus. 

Kui nii pikk tee juba tuldud, siis vaatame siin kandis üle veel ühe Lääne-Brasiilia vapustavalt ilusa looduspargi. See on "Pantanali väikevend", vähetuntum ja veelgi vähem külastatud pigem kohalikele tuntud saladus. Nobrese ökopiirkonnas ootavad meid kristallselged jõed, joad, suplusvõimalused koobastes, lõputult papapoisid ja tuukaneid ning palju värvilisi kalu. Veedame seal päeva või paar snorgeldades ja matkates, veealust ja veepealset kirevust sisse võttes. 

Siis on aeg lennata tagasi tuntumasse osasse Brasiiliast, mis ta maailmas kuulsaks teinud on. Põrutame Cidade Marvilhosasse, Imelisse Linna ehk Rio de Janeirosse, kus saavad kokku samba, maailmakuulsad rannad ja täiesti eriline elunautiv inimtüüp. Linn rabab oma loodusliku asupaiga poolest, otse Atlandi ookeanist kõrguvate kaljumassiivide, kaarjate randade ja ühe suurima linnasisesse Tijuca vihmametsa tõttu. Ronime (või okei, pigem vast sahistame sujuvalt kabiinis kõlkudes) nii kuulsa Suhkrupea kui Kristuse kujuga Corcovado otsa, et vahtida ja ahhetada, kui ilus üks linn ikkagi olla saab. Ja siis otsime all Ipanemas üles need kuulsad nurgatagused, kus loodi bossa nova ja veel hea mitu muusikastiili ja kus tänaseni osatakse väga mõnusalt aega veeta.

Reisi lõpuotsas puhkame välja: sõidame ookeani rannikule, kus naudime paar päeva tüüpilist brasileirode rannaelu. Ka seal oleme välja vaadanud ühe natuke nurgataguse, pigem kohalikele teada röögatult ilusa rannaküla, kus nautida rannaelu ja ujumist, soovi korral surfamist, Brasiilia kööki ja puuvilju ja lihtsalt kohalikku olemist, millest tõtt-öelda on reisi lõpuotsas päris raske end lahti rebida. 

Ja ega ei peagi! Kaks nädalat neid kõige-kõige kohti on kogetud, aga keegi ei keela kogu selle ilu keskele endale pikemat pesa teha.