JAAPAN - mitu nägu ja palju kihte
* XXXXXXX
Esmakordsel reisil kogetakse enamasti Tokyo ja teiste suurlinnade mastaapi ja melu, Kyoto templeid ja pühamuid ning võib-olla ka zen-aedade vaikust. Kõik see on kahtlemata väga muljetavaldav. Aga kas see on kõik, mida Jaapanil pakkuda on? Kahtlemata mitte.
Suurlinnadest ja tuntud vaatamisväärsustest eemal avaneb hoopis teine Jaapan. Elutempo muutub rahulikumaks ning kohalikud traditsioonid ja kombed on igapäevaelus sageli palju nähtavamad. Võib sattuda templitesse ja pühamutesse, kus peale meie polegi parasjagu kedagi – ning just sellises vaikuses tekib võimalus neid pühasid paiku hoopis teistmoodi tunnetada.
See subtroopiline saar pole väljaspool Jaapanit veel ülemäära tuntud, kuid osa selle erakordselt rikkalikust loodusest kuulub UNESCO maailmapärandisse. Amami on tuntud ka oma erilise shimauta laulutraditsiooni poolest. Siin on inimese, looduse ja vana vaimse pärandi vaheline side tänaseni tugevalt tajutav. Ja muidugi need paradiisirannad – ka sinna jõuame!
Jaapan erineb mitmes mõttes sellest, millega meie oleme harjunud. Amamil võtame teadlikult aega, et reisil nähtut ja kogetut üheskoos lahti mõtestada ning uurida neid Jaapani sügavamaid kihte, mida suurlinna virvarris alati märgata ei jõua. Kuigi meie reis kestab vaid paar nädalat, näeme selle jooksul Jaapanit päris mitmest küljest – suurlinnade särast kuni lihtsamate paikadeni, kus vanad traditsioonid on endiselt igapäevaelu loomulik osa.
Janne ja Mami aitavad avada uksi Jaapani kultuuri kihtidesse, milleni tavalisel turismireisil alati ei jõuta. Ja loodetavasti on nende kogemuste seas nii mõndagi, mida reisilt mitte ainult mälestusena, vaid ka mõtte või taipamisena endaga koju kaasa võtta.
REISIAEG: 28. märts - 11. aprill 2028
KESTUS: 14 päeva kohapeal
SELTSKOND: Kuni 12 reisijat ja reisijuht fotograaf Annika Metsla
OSAVÕTUTASU: 4 850 eur (lisanduvad lennupiletid Tallinn - Tokyo - Tallinn). Lennupiletid saad osta ka mugavalt meie käest. Loe lähemalt siit.
REISISTIIL: Mitmekülgne kultuurireis. See reis on Sulle, kui huvitud kõigest, mis on Jaapan - toit, elulaad, tänavamelu ja õhtuelu, aga ka arhitektuur, loodus ja kombed.
RASKUSTASE: Kerge. Liigume palju jalgsi, sammude pärast ei pea muretsema.
TEMPO JA KULG: Nagu fotoreisdele kohane, kulgeb meie reis passimise ja aeglase kulgemise vahelduvas tempos.
KLIIMA: Jaapani kliima on piirkonniti väga erinev – põhjas sajab talvel lund ja majad kasutavad keskkütet, Tokyo on nagu Lõuna-Euroopa. Meie aprillikuisel reisil on juba igal pool soojapoolne.
MAJUTUS: Tokyos ning mujal ööbime tagasihoidlikes, aga viisakates väikehotellides või kohalikes külalistemajas ryokanites.
TRANSPORDIVIIS: Ühistransport - “like a local”. Linnade vahel kulgeme kiire rongiga, linnas sees metroo või taksoga, nagu parasjagu kõige optimaalsem.
Pane siit teele oma küsimus või reisibroneering!
Kui oled reisist huvitatud, aga ei ole veel kindlalt otsustanud, lisa end ka meie uudiskirja saajaks ning me saadame Sulle personaalselt infot uudiste ning eripakkumistega.
TEEKOND
1.–2. PÄEV / TOKYO
Esimeseks õhtuks suuri plaane ei tee – pärast pikka lendu on juba päris hotellivoodi omaette vaatamisväärsus. Teeme esimese väikese tiiru linnas, sööme koos õhtust ja püüame aru saada, kas meie keha arvates on parasjagu hommik, õhtu või midagi nende kahe vahepealset. Ja siis – oi kui magus on päris voodi pärast lennukitoolil veedetud ööd! Järgmisel hommikul hakkame Tokyot päriselt avastama.
Tokyo on minu jaoks linn, kus võib ka pärast kümnendat või kahekümnendat külastust sattuda tänavale, kus pole kunagi varem käinud. Ja just seda Tokyot tahaksin ka teile näidata – mitte ainult kuulsaid vaatamisväärsusi, vaid natuke ka linna ennast. Alustame Harajukust ja kuulsast Takeshita-dōrist. See vaid umbes 350 meetri pikkune tänav on olnud aastakümneid Jaapani noortemoe ja tänavakultuuri üks sümboleid. Siin võib kohata kõike alates täiesti pöörasest moest kuni veel pöörasemate maiustusteni. Jaapanis tasub vahel lihtsalt vaadata, maitsta ja mitte küsida, miks.
Mõnesaja meetri pärast vahetame aga maailma täielikult. Astume läbi suure torii-värava Meiji pühamu parkmetsa ning Harajuku lärm kaob selja taha. Keset Tokyot laiub ligi 70 hektarit metsa enam kui 100 000 puuga. See kontrast on üks asi, mida ma Jaapanis väga armastan – siin võivad ultramoodne ja väga vana eksisteerida kõrvuti.
Edasi läheme Shibuyasse ja loomulikult kõnnime üle kuulsa Shibuya ristmiku. Kui tuli läheb roheliseks ja inimesed korraga igast suunast liikuma hakkavad, ei jää muud üle kui massiga kaasa minna. Kõige parem on pärast vaadata seda sagimist ka natuke kõrgemalt ja imestada, kuidas tuhanded inimesed suudavad üksteisega peaaegu kokku põrkamata teisele poole tänavat jõuda. Ka meie kiikame ristmikule ülalt.
Kui jalad ja ajavahe väntsutused lubavad, põikame Shinjukusse. Selle hiiglaslikku jaama läbib iga päev üle kolme miljoni inimese. Minu meelest on juba õige väljapääsu leidmine siin omaette Jaapani-kogemus. No ja nn kuulus kiisu-TV - seda ei saa ka ju vahele jätta!
Aga Tokyo ei ole ainult see, mida vaatame. Tokyo on ka see, mida sööme. Jaapani köök on palju-palju enamat kui sushi ning reisi jooksul laseme hea maitsta nii maailmakuulsal Jaapani köögil kui ka toitudel, mille nime pole enamik teist võib-olla varem kuulnudki. Mõnest võib saada uus lemmik, mõne puhul piisab teadmisest, et vähemalt sai ära proovitud.
Õhtul vaatame, kuhu Tokyo meid viib. Mõni väike izakaya, yakitori, ramen, sake või hoopis midagi, mille nime me veel ei tea. Kel energiat jätkub, saavad nuusutada natuke ka Tokyo ööelu. Kõike ei pea reisikavas ette ära otsustama – vahel on Jaapanis kõige toredamad just need õhtud, mida polnud plaanis.
3.–5. PÄEV / KYOTO
Tokyost Kyotosse sõidame loomulikult shinkansen'iga. Kiirrong kihutab ligi 300 km/h, aga sõit on nii sujuv, et kohvitass püsib laual. Ja kui ilm meid soosib, tasub pilk rongiaknal hoida – võib juhtuda, et Fuji-san otsustab ennast näidata. Paari tunni pärast oleme juba Kyotos, mis on hoopis teisrsugune Jaapan.
Siin asus üle tuhande aasta keisri residents ning siin on üle 1600 budistliku templi ja sadu shinto pühamuid, zen-aedu, vanu kvartaleid ja traditsioonilisi puumaju. Kõiki me loomulikult läbi ei jookse – minu meelest on pärast viiendat templit juba üsna suur oht, et ka kõige kaunimad hakkavad omavahel segi minema. Pigem valime mõned, mis on väärt varast ärkamist.
Kyoto on üks neist kohtadest, kus kellaaeg muudab elamust tohutult. Kui õnnestub mõnda paika jõuda enne seda, kui bussitäied külastajaid kohale saabuvad, võib korraks tekkida tunne, et oleme sattunud hoopis teise aega. Just sellist Kyotot tahaksin teile näidata. Ja jätame aega ka ilma eesmärgita kõndimiseks. Kyoto vanades kvartalites tasub vahel lihtsalt mõnest kitsast tänavast sisse keerata, piiluda sisehoovi, avastada väike pood või istuda maha kohas, mida üheski reisijuhis ei olnud.
Õhtupoolikul läheme Gioni, Kyoto vanasse meelelahutuskvartalisse. Kui meil veab, võime näha tööle tõttavat maiko't või geiko't – neid, keda väljaspool Jaapanit tavaliselt geishadeks nimetatakse. Maiko on alles noor õpilane, geiko juba väljaõppinud professionaal. Nad ei ole turismiatraktsioonid, vaid inimesed, kes lähevad tööle, nii et vaatame, aga jätame neile ka nende ruumi.
Kyotos tahaksin, et me ei jääks ainult kõrvaltvaatajaks. Võibolla proovime mõnda Jaapani kultuuriga seotud tegevust ka ise ning jätkame loomulikult oma tutvust Jaapani köögiga. Kyoto on kuulus nii peene kaiseki-köögi, tofu kui ka matcha ja traditsiooniliste maiustuste poolest. Ja hoiatan juba ette: matcha ei tähenda ainult matcha latte’t. Küll näete, milleks kõigeks seda pulbrit kasutada saab! Kolme päeva pärast jätame suurlinnad mõneks ajaks seljataha. Ees ootab Lõuna-Jaapan.
6.–7. PÄEV / KIRISHIMA JA KAGOSHIMA
Kyotost lendame Kyushu saarele ja siit algab minu enda jaoks üks selle reisi kõige põnevamaid osi. Meiega liitub minu sõbranna Mami – kohalik jaapanlanna, kes tutvustab meile oma kodukanti ja avab ka mõne sellise ukse, millest tavalisel turismireisil sisse vaadata ei taibata
Just sellist Jaapanit olen mina ise aastate jooksul kõige rohkem armastama hakanud – väiksemad kohad, mäed ja metsad, kohalikud inimesed, pisikesed söögikohad ja pühamud, kus ei pea kellegi selja taga järjekorras liikuma. Meie esimeseks sihtkohaks on Kirishima – vulkaanide, sügavate metsade ja kuumaveeallikate piirkond.
Külastame Kirishima pühamut, mis asub suurte puude vahel mäenõlval. See on sajandeid olnud oluline pühamu ja just sellistes paikades tahaksin teile näidata midagi, mida on Jaapani puhul sõnadega natuke raske seletada. Shinto pühamu ei ole ainult ilus vana hoone. Mets, mägi, pühamu ja sinna tulevad inimesed moodustavad ühe terviku ning looduse ja vaimsuse vahele ei tõmmata siin päris samasugust piiri nagu meie oleme harjunud tegema.
Ja pärast seda tuleb üks väga oluline jaapani kultuurikogemus – võtame riided seljast ja läheme kuuma vette. Onsen, see on lihtsalt jumalik peale pikka päeva. Kirishima on tuntud kuumaveeallikate piirkond ning siinsed onsen'id on vulkaanilise maa kingitus. Esimene Jaapani onsen´i kogemus võib oma reeglitega olla veidi kohmetusttekitav, aga tavaliselt läheb see tunne kiiresti üle. Mägede vahel kuumas mineraalvees istudes saab üsna hästi aru, miks jaapanlased on seda sajandeid armastanud.
Järgmisel päeval liigume Kagoshimasse. Linna vastas Kinkō lahes kõrgub Sakurajima – aktiivne vulkaan, mis ei ole lihtsalt vaatamisväärsus, vaid osa kohalike igapäevaelust. Moodne linn, meri ja otse selle vastas suitsev vulkaan on päris võimas kombinatsioon. Kohalikud on õppinud temaga koos elama ning aeg-ajalt tuletab Sakurajima neile väikese tuhasajuga meelde, et ta pole kuhugi kadunud.
Ja Kagoshimat peab ka maitsma. Piirkond on Jaapanis kuulus kurobuta ehk musta sea liha, satsuma-age kalakotlettide ja shōchū poolest. Nii et meie tutvus Kyushuga ei piirdu kindlasti pühamute, vulkaanide ja onsen'itega.Mami abiga saame kogeda Kyushut tema eheduses, nagu seda tavalisel turismireisil ei näe. Õhtul läheme Kagoshima sadamasse, kuid hotelli me seekord ei otsi. Meie järgmise öö magamistuba liigub. Sõidame praamiga Amami Ōshima poole. Jääme õhtul magama Kyushu lähistel ja kui hommikul silmad avame, on akna taga juba jälle hoopis teistsugune Jaapan.
8.–11. PÄEV / AMAMI ŌSHIMA
Amamile saabume kella viie paiku hommikul ja astume laevalt maha subtroopilisele saarele. Ees on neli päeva hoopis teistsugust Jaapanit. Kui Tokyo on plinkivad reklaamid, inimesed ja tempo, Kyoto vana kultuur ning Kirishima metsad, vulkaanid ja kuumaveeallikad, siis Amami on meri, subtroopiline mets ja hoopis teine rütm. Ja meil ei ole vaja kohe kuhugi tormata.
Amami Ōshima on saar, kus tahaksingi tempo maha võtta. Siin on subtroopilised metsad, mangroovisalud, läbipaistev meri ja liivarannad. Saarel elab palju haruldasi ja endeemseid liike ning 2021. aastal kanti Amami Ōshima koos Tokunoshima, Okinawa põhjaosa ja Iriomotega UNESCO maailma looduspärandi nimekirja.
Üks asi, mida siin kindlasti kõik koos teeeme, on retk kanuudega mangroovimetsa. Usun, et see kohaliku giidiga tuur saab olema meeldejääv. Vaikselt mööda mangroovide vahele jäävaid veeteid aerutades saab saare loodusele hoopis lähemale kui bussiaknast vaadates. Ja pärast Tokyo miljoneid inimesi võib päris hea tunne olla, kui päeva suurim liiklusummik tekib sellest, et keegi meie ees liiga aeglaselt aerutab. Aga Amami pole ainult ilus loodus. Mind huvitab vähemalt sama palju tema kultuur.
Saarel on oma väga tugev identiteet ning üks selle kõige ilusamaid väljendusi on üle Jaapani tuntud shimauta ehk saarelaul. Neid laule on siin põlvest põlve edasi antud ning vanasti lauldi neid koosviibimistel sageli üksteisele vastates. Lauludes on Amami inimeste elu, loodus, armastus, igatsus ja kodutunne. Kui võimalus avaneb, tahaksin shimauta't kuulata just siin – mitte kontserdisaalis teisel pool maailma, vaid inimeste keskel, kelle kultuurist see muusika pärineb.
Veel üks Amami väga eriline traditsioon on Ōshima Tsumugi – siinne kuulus tekstiilikunst. Selle valmistamine on uskumatult töömahukas ning üheks iseärasuseks on lõnga värvimine kohaliku muda abil. Kui võimalus avaneb, läheme vaatama, kuidas seda tehakse. Pärast seda vaatab ilmselt igaüks üht traditsioonilist Jaapani kimonot natuke teise pilguga.
Mõnes külas on säilinud ka vanu uskumusi ja räägitakse kamide ehk shinto jumaluste kamide teedest – rajad, mida austatakse ja kuhu inimesel pole voli kõndima minna. Just siin saab ehk eriti hästi aru, kui sügavalt on Jaapani vanemas maailmapildis loodus, inimese igapäevaelu ja vaimsus omavahel seotud.
Ja sööme jälle uut ja põnevat,mida saarel pakutakse. See mitmekesisus toidulaual, mis erineb paikkonniti, on omaette võluv. Amami üks kuulsamaid roogi on keihan – kaussi pannakse riis, kana, muna ja erinevaid lisandeid ning kõige peale valatakse kuum puljong. Kirjeldades kõlab see üsna lihtsalt, aga on üks neid toite, mida peab proovima just selle kodusaarel.
Saame tutvust teha ka kokutō-shōchū'ga – pruuni suhkru baasil valmistatud shōchū'ga, mis on Amami saarte oma jook. Neli päeva jätavad meile aga aega ka selleks, et saart mitte lihtsalt vaatamisväärsusest vaatamisväärsusse läbi sõita.
Sõidame mööda väikeseid ranniku- ja külavaheteid, läheme metsa, ujume, jalutame rannas ja vaatame, kuhu päev meid viib. Kui keegi tahab ühel hetkel paar tundi lihtsalt sooja mere ääres olla, siis on see täiesti legitiimne päevaplaan. Pärast Tokyot, Kyotot ja Kyushut ei pea Amamil kella vaatama. Enne uuesti lendu tõusmist saame lubada endale ka ühe kauni rannapäeva mitte midagi tehes.
12. PÄEV / AMAMI ŌSHIMA – TOKYO – TALLINN
Viimane hommik saarel ja ongi aeg Amamiga hüvasti jätta. Lendame Tokyosse ning sealt jätkame juba koduteed Tallinna.
Kaheteistkümne päevaga oleme jõudnud Tokyo miljonite inimeste vahelt Kyoto templitesse, sealt Kirishima metsadesse ja kuumaveeallikatesse, Kagoshima vulkaani alla ning lõpuks subtroopilisele Amami saarele. Oleme sõitnud shinkansen'i, lennuki ja öise praamiga, söönud ilmselt rohkem riisi kui viimase poole aasta jooksul kokku ning loodetavasti õppinud tundma natuke ka seda Jaapanit, mis reisijuhtide kaante vahele alati ei mahu.
Kohvrid on märkamatult muutunud raskemad ja meie ise päris kindlasti natuke teistsugused kui Tokyosse saabudes. Jaapaniga kipub olema nii, et esimese reisi lõpuks ei ole küsimus enam selles, kas tahaks siia tagasi tulla. Pigem selles, millal.
Pildi autor: Annika Metsla
Pildi autor: Annika Metsla
Pildi autor: Annika Metsla
-
Kõik transfeerid
Kõik sissepääsud
Siselennud Osaka-Okinawa, Okinawa-Ishigaki ja Ishigaki-Tokyo
Hoolega valitud majutused parimates võimalikes asukohtades (ööbimine on kahestes tubades, üksinda toas elamise lisatasu 750 eur)
Hommikusöögid on enamasti hotellide poolt, ehk samuti hinnas
Ja muidugi kogu retk vastavalt ülalkirjeldatud programmile
-
Rahvusvahelised lennupiletid Tallinn - Tokyo - Tallinn, mille saad mugavalt osta ka meie käest
Otseselt programmi mittekuuluvad tegevused (mida ei ole ka programmis kirjas, kuid mida siin-seal on võimalik vabal ajal ette võtta)
Ülejäänud söögid-joogid
Õhtuti on meil aega koos restorane külastada ja alati on võimalus ka poest erinevaid kohalikke toite proovida (bento boxid, onigirid jne). Jaapani hinnatase on Eesti omast veidi kõrgem, soovitame arvestada kogu reisile söögi- ja taskurahaks umbes 500 eurot.
-
Pikad lennud reisi hinna sisse ei kuulu, kuid enamus meie reisijatest eelistab lennata koos grupiga ning soovib abi lendude broneerimisel. Seega saad osta sobiva lennupileti ka meie käest. Loe reisi osavõtutasust ja rahvusvahelistest lendudest lähemalt.
Palume, et kõik reisijad viiksid end kurssi ka reisikorralduslike eripärade ning põhimõtetega, mis teevad meiega reisimise eriliseks ja meeldejäävaks, kuid nõuavad selle nimel ka reisijalt pisut eeltööd ja valmisolekut.
Enne reisi teeme kindlasti ka ühe ühise kohtumise kogu reisi seltskonnaga, kus saame tuttavaks ja arutame läbi koti pakkimiseks riietuse, varustuse ja muud sellised küsimused. -
Ootamatuste puhuks soovime, et kõikidel meie reisijatel oleks kehtiv reisikindlustus. Meie reisitingimuste kohaselt peab reisikindlustus sisaldama meditsiiniabi sihtriigis ning reisitõrget min. 2000 euro ulatuses, mis tagab kindlustusjuhtumi korral Sinu naasmise Eestisse. Kuid soovitame tungivalt sõlmida reisitõrke kindlustus summas, mis katab nii reisi kui kui ka lennupiletite kogumaksumuse - juhuks, kui kindlustusjuhtum leiab aset enne reisi. Reisikindlustuse saad osta ka meie käest, meie kindlustuspartner on PZU. Samuti võime Sulle vormistada ainult täiendava reisitõrkekindlustuse, kui Sul on juba reisikindlustus nt krediitkaardiga kaasas (krediitkaardi reisitõrkekindlustus on enamasti piiratud 2 000 euroga). Samuti soovitame reisikindlustuse sõlmida juba reisi broneerimisel, sest sel juhul hakkab ka reisitõrge kehtima koheselt. Poliisi hinda see ei mõjuta.
-
Reisijakoha broneerimiseks küsime Sinult 500 eurot ettemaksu, mis tagab Sulle koha reisil. Ülejäänud reisitasu küsime 45 päeva enne reisi algust. Kuna hoiame selle reisijakoha ainult Sulle ning teistele huvilistele seda ei paku, siis on ettemaks tagastamatu, kui soovid hiljem ise oma broneeringu tühistada või reisi vahetada. Erinevate ootamatuste puhuks, mis võivad Su reisiplaane muuta, on vajalik sõlmida reisikindlustus (sellest lähemalt allpool).
Reisi osavõtutasu saad tasuda mitmeti ning arvestame selles osas Sinu soovide ja võimalustega. Võta julgelt ühendust, kui Sinu reisiotsus ei ole veel küps, kuid soovid ühel või teisel põhjusel, et Sind nö. “hariliku pliiatsiga” reisile kirja paneksime ning annaksime teada, kui kohad grupis hakkavad täituma. Kui soovid, saad osavõtutasu maksta ka pikema perioodi vältel enne reisi - võime olla nn. "hoiupõrsas", kui see aitab vajaliku summa kokkusaamisele kaasa. Kokkuleppel võib reisi põhimakse tasumine toimuda ka hiljem, kui 45 päeva enne reisi.
Mida peaksid veel teadma?
Reisijuht Annika Metsla
Eesti tippfotograaf ja koolitaja Annika on reisil nagu väike tuumalõhkepea – tema rõõmsameelsus nakatab ühtviisi nii reisija kui tänavamuusiku. Kui hetk seda nõuab, paneb ta Havanna tänaval isegi liikluse tagurpidi käima – ning kummalisel kombel lähevad selle mänguga naerusuil kaasa nii taksojuhid kui isegi politseinikud.
Reisil loob Annika mängulisi fotoülesandeid, mis haaravad kaasa ka need, kes algselt ei tulnudki reisile pildistamismõtetega – on juhtunud, et kõige suuremad skeptikud satuvad reisil kõige suuremasse hasarti. Ning ausõna – kui keegi näeb reisi jooksul kasvõi korra Annikat halvas tujus, siis maksame vabatahtlikult Tarbijakaitseametile trahvi ning kanname reisiraha tagasi.
Ära ole turist - Fotoreisid
„Ära ole turist!“ on Amazonas Reiside elav jututund, kus reisimise ning sihtriigi entusiastid räägivad ausalt ja avameelselt, mil viisil on võimalik reisil minna rohkem kohalikuks, saada aimu elust „siin, praegu ja päriselt“, jätta endast maha hea mulje ja positiivne jalajälg, jõuda sügavamale kohalikule mõistmisele – ühesõnaga, kuidas olla reisides teadlikum, vähem „turist“ ja rohkem „kauge külaline“ või hoopis „kohalik“.
Selles osas teeme juttu tippfotograafi Annika Metslaga, kelle reisid on midagi palju enamat, kui reisil pildi tegemine. See on teadlik suhestumine ümbritsevaga, mis võimaldab reisil märgata - ning muidugi ka jäädvustada - erilisi hetki, mida näidates-jagades justkui võtaksid vaataja oma reisile kaasa. Ja mida ka 20 aasta pärast on hea uuesti läbi elada. Annika on loonud eripalgelise ja omanäolise reisi kontseptsiooni, kus läbi terve reisi toimub juhendatud fotokursus. Õiges annuses ja mitte “üle võlli”, mis pakub uut pilku kõikidele, kel reisil pilti teha meedib - kuid ammugi pole see mõeldud vaid paadunud entusiastidele. Pildistamiseks sobib tänapäeval suurepäraselt ka telefon, oluline on vaid soov reisil aktiivne olla, märgata nurgataguseid, astuda sisse lahtistest ustest ning vaadata kohalikele lahkelt silma. On juhtunud isegi, et kõige suurem kaameraskeptik teeb reisil vaat’ et kõige rohkem pilti!
Reispass reisifotograafiast:
Annika Metsla fotoreisid Ivo Tšetõrkin ja Annika Metsla (2022)
Reisifotograafia Ivo Tšetõrkin ja Kaupo Kikkas (2016)
Kaasreisijate tagasiside