Metsik, metsik PRANTSUSE GUAJAANA
 

Reisiaeg:  14. - 29. aprill 2019 (16 päeva)
20. okt. - 5. nov. 2019 (16 päeva)


Osavõtutasu: 2 590 eurot, millele lisanduvad lennupiletid Tallinn – Cayenne – Tallinn (ca 1 000 eur)
Reisiseltskond: kuni 8 reisihuvilist ja reisijuht, Prantsuse Guajaanas elanud zooloog Joosep Sarapuu

Prantsuse Guajaana on üks äraütlemata erakordne paik - tükike Euroopa Liitu Lõuna-Ameerika kirdeosas, mis on 90% ulatuses kaetud Amazonase vihmametsaga. Vaevalt poole tunni autosõidu kaugusel pealinnast elavad maailma suurimad putuka-, mao- ja ämblikuliigid, otsivad toitu kaimanid ja jaaguarid ning randadel käivad munemas merekilpkonnad. Just seetõttu võib Prantsuse Guajaanat pidada maailma kõige kergemini ligipääsetavaks metsikuks džungliks - kuid õnneks enamus maailma seda veel ei tea.

Me külastame Prantsuse Guajaanat vihmaperioodil, mis tegelikult kestab vahelduva eduga detsembrist-juulini, kuid on iga aasta täiesti omamoodi. Päevast päeva ei saja, kindlasti näeme ka päikest, kuid arvestama peab ka suurte paduvihmadega. Planeerisime mineku sellele ajale, sest just vihmaperioodil ärkab džungel ellu: kosed on võimsad, mets on isetekkinud ojasid täis, loomad tulevad välja, sest enam pole nii palav ning mets on metsik ja roheline. Samuti saame just sel ajal näha rannas munemas kuni 500-kiloseid nahkselgkilpkonni.

Meie koduks on pealinnast tunnikese autosõidu kaugusel olev mõnus lodge, kus elas, seikles ja töötas aasta aega meie reisijuht Joosep. Teadlased üle maailma tulevad siia jahtima liblikaid ja mardikad, et leida mõni uus teadusele tundmatu liik või saada enda kollektsiooni nt maailma suurim mardikas titaansikk, või näiteks Amazonase üheks vapiloomaks peetud morfoliblikas. Lodge on täielikult ümbritsetud vihmametsaga, nii et sulame loodusega kohe ühte, kuid samas on see ka kõikide mugavustega, mida igalt poolt džunglist ei leia. Matšeete ühes ja binokkel teises käes, on Joosep kogu selle piirkonna risti-rästi läbi käinud - leidnud koski ja koopaid, kohanud loomi ja linde. Reisi jooksul käime läbi enamiku sellest riigist, matkame džunglis, ööbime metsas, uurime loodust ja loomi. Samuti avastame natuke putukapüüdja põnevat mikrokosmost, proovides öist putukapüüki. Prantsuse Gujaanas asub ka Euroopa Kosmoseagentuur ning kui meie sealviibimise ajal lennutatakse uus satelliit kosmosesse, siis läheme kindlasti seda vaatama. Aega aga jääb ka võrkkiiges ning rannas lebamiseks - see on ju ikkagi puhkus ka!

Kellele see reis sobib?

  • See on tõeline Loodusreis!
    Reis sobib inimesele, kes armastab ja austab loodust ning džunglit koos kõigi tema olenditega, kes seal elavad. Kui tunned hirmu ämblike ees, siis reisi jooksul õpid neid armastama. Enamus ajast oleme looduse keskel. Arhitektuuri, kultuuri, inimesi me küll näeme ja vaatleme, kuid tähelepanu sellel reisil saavad nad vähem.

  • Mugavale seiklejale - me ei korralda üleelamislaagrit.
    Ahvid on naabriteks, aga mudas ei pea püherdama. Dušist voolab sooja vett ja elekter on seinas. Baasmajutus on üks, st pidevat teel olekut ei ole, vaid 2 ööbimist toimuvad väljaspool baaslaagrit. Füüsilist vormi peaks siiski olema nii palju, et suudame kahe päeva jooksul läbida seljakotiga 17km pikkuse matkaraja koos tema tõusude ja langustega. Ülejäänud käimised on lühemad. Jalgsimatkad on mõnetunnised ja ilma raske seljakotita - eraldi spordivormi me ei nõua, eesmärk on loodusvaatlus ja “lindi peal” võib ka kodus joosta.

  • Tempo ja kulg - reisil on aega olla ka omapead, võrkkiiges raamatut lugeda, üksi jalutama minna.

  • Temperatuurid jäävad 25-35 kraadi vahele, igaks juhuks siiski peaks pusa ka kaasas olema, aga see on ka kõik.

  • Kohalik transport - rendiauto (väikebuss), kanuud, enda jalad. Reisil liigume peamiselt ringi autoga, mida reisijuht Joosep ise juhib. See annab väga palju vabadust, mida kasutame täielikult ära. Peatume seal, kus tahame ja pöörame teedele, kuhu süda kutsub.

REISIKAVA

1. päev. Saabumine Prantsuse Guajaanasse
Liigume kohe rendiautoga vihmametsa lodge’i, kus ootab meid õhtusöök ja pärast seda liigume väiksele öisele metsaretkele.

2. päev. Dzunglis
Otsime üles metsas asuva nahkhiirekoopa. Vaatleme nahkhiiri ja kõike, mida tee peal näha ja kuulda jõuab. Kui võimalik, võtame ühe jahutava duši koopasuudme eest alla laskuvast kosest. Pärastlõunal käime teiseski koopas, kus teeb oma pesa guajaana rahvuslind cock of the rock. Loodame, et õnnestub näha nii linde kui ka nende tegevusjälgi.

3. päev. Kuradisaartel
Külastame Ilet de Salut´i, mida kutsutakse ka Kuradisaarteks ja mis koosneb kolmest saarest: Ile Royal, Ile St Joseph ja Ilet Diable. Kuradisaarteks kutsuti neid algselt, kui esmased prantslased Guajaanas kanda kinnitasid ja indiaanlased ja troopilised haigused neid taga kiusasid. Need, kel õnnestus ellu jääda, põgenesid neile saartele, kus ei olnud haigusi ega indiaanlasi. Hiljem kasutas Prantsuse valitsus neid saari eriti jõhkrate kurjategijate ja poliitvangide kinni pidamiseks, sest saared olid väga raskesti ligipääsetavad ja põgenemine tundus võimatu. Saarel on säilinud vanad vangikongid ja hooned, kus vangid elasid ja surid.  Enamasti inimesed karistust üle ei elanud ja kui elasidki, olid nad kaotanud mõistuse, sest reegli rikkumine näiteks hääle tegemine võis kohe lisada ühe aasta lisavangistust. Saar ise on aga väga ilus, võiks isegi öelda paradiisilik. Ümberringi kasvavad palmid, vesi on hele-helesinine. Samuti on võimalik näha ka ahve, aguutisid, roheleeguane - ja kui hästi läheb, siis isegi aarasid. Lesida ja ujuda saab ka.

4 - 5. päev. Matk ja öö metsas
Läbime molokoi matkaraja, mis on üks väheseid pikki matkaradu Prantsuse Guajaanas, kus raja keskel on olemas ka varjualused ja grillinurk. Seega ei pea kartma ka öise vihma pärast. Siin ei ole kusagil suurt asustust, seega on võimalus kohata erinevaid loomi päris suur. Rada ise on pigem mägine, aga püsib džunglis. Igal juhul on matka tempo mõõdukas, sest eesmärk on uurida loodust, mitte sporti teha - isegi ujumas on mahti käia. Õhtul teeme lõkke kohal süüa ja naudime hetke, mil tunned, et oled tõesti kõigest eemal. Ööseks tõmbame varjualuse alla võrkkiiged ja uinume metsakoori saatel. Teisel päeval jätkame matka ja õhtuks sõidame tagasi oma kodusesse lodge’i, mis kindlasti on matka jooksul saanud veelgi südamelähedasemaks.

6. päev. Turul, matkal ja rannas
Hommikul sõidame Cayenne’i turule, kus võimalik osta värskeid ja eksootilisi puu-, juur- ja köögivilju ning esemeid, mida hakati kogu maailmas nimetama prantsusepäraselt souvenir’ideks. Kogeme vahelduseks ka veidi linnamelu, jalutame koloniaalstiilis linna vahel. Seejärel läheme Cayenne’i lähedal asuvale Rorota matkarajale, mis on koduks paljudele laiskloomadele. Pärast jalutamist kastame ennast sooja ja soolasesse ookeanivette mõnusal liivarannal Remires.

7. päev. Kullakaevandus
Käime läbi teeraja vanade kullakaevandusteni, kus võib näha vanu kullakaevanduse hooneid ja ka puuraukude näidiseid. Tee peal muidugi hoiame silmad ja kõrvad lahti, sest mets ei maga kunagi ja mine tea, kui meil sea moodi veab, siis võib isegi jaaguar just sel päeval meile otsa vaadata.

8. päev. Cacao
Sõidame Cacaosse. Cacao elanikud on hmongid, rahvas, kes põgenes Vietnami ja Laose aladelt Prantsuse Guajaanasse. Seal tegelevad nad põllumajanduse ja käsitööga. Iga pühapäev leiab Cacaos aset turg, kus saab osta nii puuvilju, käsitööd ja lisaks sellele ka erinevaid aasia toite ja jooke. Turul sööme ka põneva ja teistsuguse hommikusöögi. Pärast seda läheme entomoloogiamuuseumisse, kus saab näha paljusid Amazonase vihmametsa putukaid ja ämblikke, seda nii elusast peast kui ka prepareerituna. Pärastlõunal sõidame aga Regina poole. Seal matkame läbi metsa inselbergile. See on suur kivilahmakas, kust avaneb 250-kraadine vaade all laiuvale džunglile. Kiiret ei ole - naudime rahus päikeseloojangut, misjärel sõidame lodge’i tagasi.

9. päev. Kanuutamas
Läheme Gabrielle’i jõele kanuutama. Naudime sõudmist ja käime ujumas. Lõpus jõuame välja suurde üleujutatud alasse, mis kuivaperioodil ära kuivab, kuid sel ajal peaksime saama kanuuga ka metsas ringi sõita - see on vägagi eriline kogemus.

10. päev. Ahvide saar
Hommikul läheme Il la Mere’i saarele, mida kutsutakse ka ahvide saareks. Kõnnime saarel ringi, teeme ahvidega pilti ja vaatleme kõike, mida loodus pakub. Pärastlõunal liigume Kaw jõe äärde - algab matkarada mäkke, kus asub väga vana indiaanlaste kivi, millel näha ka iidseid joonistusi. Sama rada on kuulus ka selle poolest, et seal elab väga palju erksavärvilisi noolemürgikonni. Proovime leida just selle õige pehkinud puutüve, millel nad parasjagu aega surnuks löövad.

11. päev. Kaimanid
Pärastlõunal läheme kaimanijahile. Retk algab jões juurest, kus tee lihtsalt otsa saab. Jõel võib õnne korral silmata üksjagu loomi, naudime kenasid vaateid ning mõnusat jõevoolu. Esimene peatus on Kaw küla, kus elab umbes 50 inimest ja kuhu saabki tulla ainult paadiga. Käime mööda küla ringi, pärast võtab paat suuna ülesjõge ühe jõe peal asuva varjualuse poole, kus juuakse ja näksitakse kohalikku kraami ja oodatakse pimenemist. Samuti ei jää selle tee peal märkamata ka loodus, mis meid sel hetkel ümbritseb. Kui aga on pimedaks juba läinud, siis läheme otsima kaimaneid, keda on Prantsuse Guajaanas nelja erinevat liiki. Suuremaid vaatleme niisama, kuid väiksemaid on hea õnne korral võimalik ka oma käega katsuda. Õhtul sõidame tagasi lodge’i.

12 - 13. päev. Kosmosekeskus, hiidkilpkonnad ja ööbimine Awala-Yalimapo külas
Sõidame Guajaana läänepiirile. Tee peal käime läbi Kourou linnast, kus asub Euroopa Kosmosekeskus. Just seal lendavad iga aasta üles umbes 10 uut satelliiti. Samuti käime rannas ja kõnnime linna vahel. Sealt liigume edasi Awala-Yalimapo külasse. Tee peal võime teha peatusi ujumiseks, väikesteks matkadeks. Awala-Yalimapo ridaküla on Polüneesia juurtega ning asub mere ääres liivarannal. Kui veab, kuuleme neid muusikat mängimas ja tantsimas, kuid kindlasti näeme nende looduslikest materjalidest tehtud hütte ja mitte ainult ei näe, vaid ka ööbime nendes oma võrkkiikedega. Õhtusöögiks saame ka traditsioonilisi hõrgutisi nautida. Awala-Yalimapo rannad peidavad endas aga veel midagi. Nimelt tulevad igal aastal siia rannale veekilpkonnad, kes võtavad selle pika teekonna ette, et muneda uus pesakond väikesi kilpkonni, kes siis aastate pärast jälle oma kodurannale tagasi tulevad ja uuetele kilpkonnabeebidele elu annavad. Awala-Yalimapo rannal käivad munemas kolme liiki kilpkonni, kelle hulgas on ka maailma suurim kilpkonn, nahkselgkilpkonn, kes kaalub kuni 500 kilo. Just neid me öösel otsima lähemegi. 13. päeval pärast hommikusööki hakkame Awala-Yalimapost tagasi lodge sõitma, taas on aega peatusteks ja jalutusteks. Õhtu tuleb ilus.

14.päev.  Cayenne
Läheme Cayenne, et osta kodustele suveniire ja käia veel turul. Samuti käime veel läbi meeldivamad kosed ja mõned veel avastamata metsarajad.

15.päev. Reisi lõpp.
Õhtul lendame Pariisi suunas ja tagasi kodus oleme 16.päeval - üks eriline paik on südames juures.

Foto: Joosep Sarapuu

Foto: Joosep Sarapuu

 Foto: Joosep Sarapuu

Foto: Joosep Sarapuu

 Foto: Joosep Sarapuu

Foto: Joosep Sarapuu

 Foto: Joosep Sarapuu

Foto: Joosep Sarapuu

 Foto: Joosep Sarapuu

Foto: Joosep Sarapuu

 Foto: Joosep Sarapuu

Foto: Joosep Sarapuu

 Foto: Joosep Sarapuu

Foto: Joosep Sarapuu

Hinna sees on kõik transfeerid, sissepääsutasud ja majutused kahekohalistes tubades ning loomulikult kogu retk vastavalt programmile. Samuti kuuluvad hinna sisse 13 korralikku hommiku- ja õhtusööki, mil viibime metsas või metsalodge’is.

Hinna sisse ei kuulu hommikusöögik 8. päeval, mil einestame turul, ning õhtusöök 11. päeval, mil jõuame tagasi hilja. Lõunasöögid on omal valikul - snäkid poest või toidud erinevates söögikohtades. Suveniiridele, toitudele või poes käimistele kuluvaid summasid me loomulikult ette ennustada ei oska, kuid oleme soovitanud arvestada umbes 500 euroga kogu reisi peale. Hinnad on pigem kallimad kui Prantsumaa Euroopa osas: poes õlu u 1,5 eur, baaris õlu 3-4 eur,  veepudel 1,5l u 0,80 senti, korralik söök 10-15 eur.

Palume, et kõik meie reisijad viiksid end kurssi meie reisikorralduslike eripärade ning põhimõtetega, mis teevad meiega reisimise eriliseks ja meeldejäävaks, kuid nõuavad selle nimel ka reisijalt pisut eeltööd ja valmisolekut. Enne reisi teeme kindlasti ka ühe ühise kohtumise kogu reisi seltskonnaga, kus saame tuttavaks ja arutame läbi koti pakkimiseks riietuse jms küsimused. 

Reisi eelsoojenduseks kuula Raadio 2 reisisaate Reispass lindistust Joosep Sarapuuga Prantsuse Guajaanast
Vaata Joosepi pildigaleriid Prantsuse Guajaanast.


 Reisijuht Joosep Sarapuu

Reisijuht Joosep Sarapuu

Reisijuht Joosep Sarapuu

Joosep tunneb ennast kõige elusamana siis, kui müttab paduvihmas, matšeete käes, mööda troopilist džunglit. Tema kirg on troopikabioloogia - bakalaureusekraadi omandamiseks uuris ta lehelõikajasipelgaid ning täna omandab ta Tartu ülikooli magistrantuuris zooloogia magistrikraadi. Joosep tahtis juba lapsest saadik džunglis elada, tarantlit kodustada, anakondal sabast kinni võtta ja liaanidega sõita - ning ta elaski 12 kuud Prantsuse Guajaana džunglis, et kõike seda teha.

Joosep armastab seiklusi ja üleüldse kõike mis on metsik. Katedraali- ja obeliskigiidi temast ei saanud, kuid džunglisse luurele läheme koos iga kell - tema pilk on seal sama terav, nagu matšeete tema käes.

Vaata Joosepi seiklusi lisaks tema instagramis
Loe lisaks ajakirjast Jalka 6/2017 “Paremkaitsja madudega maadlemas


Pane siit teele oma sõnum või reisibroneering! 

Kui oled reisist huvitatud, aga ei ole veel kindlalt otsustanud, lisa end lihtsalt meie uudiskirja saajaks ning me saadame Sulle personaalselt infot uudiste ning eripakkumistega.

Nimi
Telefon
Sinu sõnum