Metsik Amazonas PRANTSUSE GUAJAANAS

TEEKOND

1. PÄEV / Kodupessa saabumine
Sõidame Cayenne’i lennujaamast oma rendiautoga otse vihmametsa lodge’i, kus ootab meid õhtusöök. Olemegi kohal! Pärast õhtusööki on aega juba esimeseks lühikeseks öiseks metsaretkeks - et jõuda päriselt kohale, saada aimu džungli võimsusest - esimene uni tuleb seejärel eriti magus ning ärkamine saab olema helge.

2. PÄEV / Kanuutamine
Pärast virgutust ning rahulikku hommikusööki läheme Gabrielle’i jõele kanuutama. Naudime sõudmist ja käime ujumas. Jõuame välja piirkonda, kus märjal ajal saab kanuuga ka metsas ringi sõita – nii visuaalselt kui ka füüsiliselt on väga eriline kogemus sõita paadiga tihedas džunglis, sügav vesi kiilu all. Õhtupoolikul jõuame tagasi oma džunglipessa, et süüa ning puhata. Saame jooksvalt otsustada, kas minna õhtusele metsajalutuskäigule päris pimedas või juba õhtuhämaruses, kui mets muutub eriliselt valjuhäälseks - sest just sel hetkel virguvad tuhanded tsikaadid, mutukad-putukad ja linnud, kes päeval magavad ja häält ei tee.

3. PÄEV / Nahkhiirekoopa avastamine
Sel päeval otsime üles vihmametsas asuva nahkhiirekoopa. Vaatleme nahkhiiri ning loomulikult võib juhtuda, et ka teel koopasse ja tagasi hakkab midagi huvitavat silma - teekond sinna kestab umbes tund, kui jalutame rahulikult ja seisatame aeg-ajalt. Vihmametsale tuleb anda võimalus igal ajahetkel ning mida kauem selles viibid, seda suurem on tõenäosus kohata midagi erakordset. Kui võimalik, võtame ühe jahutava duši koopasuudme eest alla laskuvast kosest. Pärastlõunal käime teiseski koopas (20+20min), kus teeb oma pesa Guajaana rahvuslind, värviline guajaana kaljukukes (Guianan Cock-of-the-rock).

4. PÄEV / Îles du Salut
Külastame Îles du Salut’i, mida kutsutakse ka Kuradisaarteks ja mis koosneb kolmest saarest: Ile Royal, Ile St Joseph ja Ilet Diable. Kuradisaarteks kutsuti neid algselt, kui esmased prantslased Guajaanas kanda kinnitasid ja indiaanlased ja troopilised haigused neid taga kiusasid. Need, kel õnnestus ellu jääda, põgenesid neile saartele, kus ei olnud haigusi ega indiaanlasi.

Hiljem kasutas Prantsuse valitsus neid saari eriti jõhkrate kurjategijate ja poliitvangide kinni pidamiseks, sest saared olid väga raskesti ligipääsetavad ja põgenemine tundus võimatu. Saarel on säilinud vanad vangikongid ja hooned, kus vangid elasid ja surid.  Enamasti inimesed karistust üle ei elanud ja kui elasidki, olid nad kaotanud mõistuse, sest reeglite rikkumine – näiteks hääle tegemine – võis kohe lisada ühe aasta lisavangistust.

Saar ise on aga väga ilus, võiks isegi öelda, et paradoksaalselt on põrgu muutunud paradiisiks. Ümberringi kasvavad palmid, vesi on hele-helesinine. Samuti on võimalik näha ka ahve, aguutisid, roheleeguane – ja kui hästi läheb, siis isegi aarasid. Lesida ja ujuda saab muidugi ka.

5. PÄEV / Kaimanijaht
Pärastlõunal läheme kaimanijahile. Retk algab jões juurest, kus tee lihtsalt otsa saab. Jõel võib õnne korral silmata üksjagu loomi, naudime ilusat loodust ning mõnusat jõevoolu. Esimene peatus on Kaw küla, kus elab umbes 50 inimest ja kuhu saabki tulla ainult paadiga. Käime mööda küla ringi, pärast võtab paat suuna ülesjõge ühe jõe peal asuva varjualuse poole, kus juuakse ja näksitakse kohalikku kraami ja oodatakse pimenemist. Ka tee sinna ei ole lihtsalt vantsimine, kogu ümbritsev loodus on igal hetkel imeline ja muutuv.

Kui aga päike loojub, siis läheme otsima kaimaneid, keda on Prantsuse Guajaanas nelja erinevat liiki. Suuremaid vaatleme lugupidavalt distantsilt, kuid väiksemaid on hea õnne korral võimalik ka oma käega katsuda. Õhtul sõidame tagasi lodge’i.

6. PÄEV / Cayenne
Hommikul sõidame pealinna Cayenne’i turule, kus võimalik osta värskeid ja eksootilisi puu-, juur- ja köögivilju ning esemeid, mida hakati kogu maailmas nimetama prantsusepäraselt souvenir’ideks. Kogeme vahelduseks ka veidi linnamelu, jalutame koloniaalstiilis vanalinna vahel.

Seejärel läheme Cayenne’i lähedal asuvale Rorota teerajale, mis on koduks paljudele laiskloomadele. Pärast jalutamist kastame ennast sooja ja soolasesse ookeanivette mõnusal liivarannal Remires ning päeva võtame kokku juba restoranilauas.

7. PÄEV / Kohalikud metsarajad
Päev jälle selleks, et viibida vihmametsas. Meie lodge’i lähedal on palju eriilmelisi radu, millest igaüks viib ise kohta. Ühe raja ääres võib kohata ühtesi elukaid, teise ääres teisi. Kuhu täpselt minema hakkame, vaatame “papaiade pealt” - keda veel näha soovime. Saame improviseerida ning luua selle päeva täpselt sellise, nagu kõik koos paremaks arvame - “metsas elu käib”.

8. PÄEV / Cacao ja matk Inselbergile
Sõidame Cacaosse. Cacao elanikud on hmongid, rahvas, kes põgenes Vietnami ja Laose aladelt Prantsuse Guajaanasse. Seal tegelevad nad põllumajanduse ja käsitööga. Iga pühapäev leiab Cacaos aset turg, kus saab osta nii puuvilju, käsitööd ja lisaks sellele ka erinevaid aasia toite ja jooke. Turul sööme ka põneva ja teistsuguse hommikusöögi.

Seejärel läheme entomoloogiamuuseumisse, kus saab näha paljusid Amazonase vihmametsa putukaid ja ämblikke, seda nii elusast peast kui ka prepareerituna. Amazonase putukamaailm on põnev ja mitmekülgne ka neile, kes varem ei ole selle valdkonna vastu huvi tundnud. Just siin elavad maailma suurimad ja põnevaimad lülijalgsed, kelle maailm on justkui teine planeet.
Pärastlõunal sõidame aga kohaliku sõbranna Regina poole. Seal matkame läbi metsa Inselbergile (1-1,5h ja tagasi). See on suur kivilahmakas, kust avaneb 250-kraadine vaade all laiuvale džunglile. Kiiret ei ole – naudime rahus päikeseloojangut, misjärel sõidame lodge’i tagasi.

9. PÄEV / Vaba päev
Kõlab nagu vaba päev, aga tegelikult kutsub meid ju džungli lõpp-põnev elu iga hetk enda juurde. Seega vaba on ainult otsustamine, et kas sellel päeval tahame minna kose juurde ennast jahutama ja peesitama, noolemürgikonni vaatama või on Joosepil üldse mingi muu lahe üllatus varuks.

10. - 11. PÄEV / Matk džunglis
Matk ja öö metsas. Läbime Molokoi matkaraja (17km, 6+4h). Siin ei ole kusagil suurt asustust, seega on võimalus kohata erinevaid loomi päris suur. Rada ise on pigem mägine, aga püsib džunglis. Igal juhul on matka tempo mõõdukas, sest eesmärk on uurida loodust, mitte sporti teha – ka ujumas on mahti käia. Boonusena on Molokoi üks väheseid pikki matkaradu Prantsuse Guajaanas, kus raja keskel on olemas varjualused ja grillinurk. Seega ei pea kartma ka öise vihma pärast.

Õhtul teeme lõkke kohal süüa ja naudime hetke, mil tunned, et oled tõesti kõigest eemal. Ööseks tõmbame varjualuse alla võrkkiiged ja uinume metsakoori saatel.

Teisel päeval jätkame matka. Mis loodusel meile varuks on, ei oska keegi täpselt öelda - metsik, metsik džungel ei ole kunagi ühesugune ka mitte varemkäidud kohtades. Kindel on aga see, et õhtuks jõuame tagasi oma kodusesse lodge’i, mis kindlasti on tänu matkal saadud kehalisele pingutusele muutunud veelgi südamelähedasemaks.

12. – 13. PÄEV / Sõit Guajaana läänepiirile
Sõidame Guajaana läänepiirile. Tee peal viibime ka Kourou linnas, kus asub Euroopa Kosmosekeskus. Just seal lendavad iga aasta üles umbes 10 uut satelliiti. Käime rannas ja kõnnime linna vahel ning sööme restoranis lõunat. Sealt liigume edasi Awala-Yalimapo külasse. Teepeal võime teha peatusi ujumiseks, väikesteks matkadeks.

Awala-Yalimapo ridaküla on koduks Kaliña nimetusega põlisrahvale ning asub mere ääres liivarannal. Kui veab, kuuleme selle elanikke muusikat mängimas ja tantsimas, kuid kindlasti näeme nende looduslikest materjalidest tehtud hütte. Õhtusöögiks veidi teistsugused, traditsioonilised hõrgutised.

Kevadisel reisil: Awala-Yalimapo rannad peidavad endas aga veel midagi. Nimelt tulevad igal aastal siia rannale veekilpkonnad, kes võtavad selle pika teekonna ette, et muneda uus pesakond väikesi kilpkonni, kes siis aastate pärast jälle oma kodupiirkonda tagasi tulevad ja uuetele kilpkonnabeebidele elu annavad. Awala-Yalimapo rannal käivad munemas kolme liiki kilpkonni, kelle hulgas on ka maailma suurim kilpkonn, nahkselgkilpkonn, kes kaalub kuni 500 kilo. Just neid me öösel otsima lähemegi.

13. päev on ka rannamõnude nautimise päev! Iga reis on ka puhkus ning sel päeval saad olla nii lainetes kui rannal, püsti või pikali, võtta päikesevanni või teha jalutuskäik piki mereäärt. Sind ümbritseb imekaunis loodus, soe vesi ning veel soojem õhk, ilus elu nii silma ees kui südames.

14. PÄEV / Tagasi lodge’i 
Pärast hommikusööki hakkame Awala-Yalimapost tagasi lodge sõitma, taas on aega peatusteks ja jalutusteks. Viimase õhtu ja öö veedame meile juba nii koduseks muutunud metsalodges.

15. PÄEV / Kojusõit
Viimase reisipäeva hommikul ei pea kiirustama. Ärkame ilma igasuguste äratuskelladeta, sööme rahulikult hommikust, võtame reisi kokku ja jätame džungliga hüvasti. Õhtul lendame Pariisi suunas ja tagasi kodus oleme 16. päeval – üks eriline paik on südames juures.