RODRIGUESE ja MAURITIUSE troopiline aastavahetus

TEEKOND

1. PÄEV / Rand ja fruktid
Startisime kodust eelmisel päeval ning maandume Mauritiusel juba keskpäevall. Täna on lennureisist puhkamise ja kohalejõudmise päev, samuti ametlik eksootiliste puuviljade söömise päev. Käime turul ja võtame kõigepealt kohalikku tänavatoitu ning varume endale head ja paremat kaasa, et puhkus võiks alata. Eriliselt võiks esile tõsta kohalikud draakoniviljad, väiksed kollased mangod ja litšid, mille hooaeg just praegu käib.

Ujume ja puhkame ning laeme ennast päikseenergiaga, et juba homme Mauritiuse loodusega tutvuma minna.  

2. PÄEV / Rahvuspargi ja matkapäev
Black river gorge’i nimeline rahvuspark on viimane suurem ports endeemset metsa, mis on tihedalt asustatud Mauritiusel veel säilinud. Tänase päeva veedame siin matkates ja loodust nautides. Peamiseks väärtuseks ongi troopiline mets ja ökosüsteem tervikuna, kus elutsesid kunagi hiidlinnud dodod. Täna võime siin hea õnne korral kohata haruldastest endeemsetest liikidest Mauritiuse tuuletallajat, roosat tuvi ning väljasuremisohust päästetud maskareeni kaeluspapagoid. Täies õies kuning-leekpuud, mida peetakse üheks fotogeenilisemaks puuks kogu maailmas - selle leekpunased õied sinise taeva taustal sulatavad ka kõige fotokaugema inimese hinge. Meie giidiks on kreooli rahvusest Steevie, kes on reggaeman ja matkajuht ning igati inspireeriv tegelane.

3. PÄEV / Pühajärv
Täna teeme külastuse Grand Bassini nimelisse müstilisse pühapaika. See on hindu templite linnak ümber samanimelise püha järve, mida hindud peavad pärast Gangese jõge kõige pühamaks veekoguks. Siia koguneb Maha Shivaratri pidustuste ajal kuni 400 000 inimest, mis muudab selle väljaspool Indiat üheks suurimaks pühapaigaks kogu maailmas. Siin pühas metsas kasvab ka üks üliharuldane puu, millest oli pikka aega teada vaid viimane isend, kuid tänaseks on neid lähedalt mägedest õnneks mõned veel leitud. Tegu on pitsipuuga (elaeocarpus bojeri), millel on väga erilised valged õied. Aususe mõttes tuleb öelda, et taim hakkab õitsema juulis.

Pärast templi külastust sõidame veel veidi ringi mööda saare peidetud nurgataguseid. Enne kojupöördumist külastame fotogeenilist surnuaeda, kus puhkavad koos kõikide religioonide esindajad, ilma et nende vahel mingit tüli oleks.

4. PÄEV / Port Louis ja botaanikaaed
Täna külastame Mauritiuse pealinna Port Louisi. Olles juba harjunud ülejäänud saare vaikusega, olge siin aga valmis ummikuteks ja hoopis teistsuguseks õhkkonnaks! On üpris harjumatu mõelda, et Saaremaast väiksemal saarel on kolmest linnast kokku kasvanud tõmbekeskuses sama palju elanikke kui Tallinnas.

Vaatame üle koloniaalajastu pärandi, põikame muuseumisse, et teada saada, kuidas nägi välja doodo ja tema Rodriguesel elutsenud õde - üksiklane. Et pärast linnadžunglit taas õigesse rütmi naasta, suundume kuninglikku botaanikaaeda, mis on kogu lõunapoolkera vanim. Enne botaanikatundi leiame lõunaks ehk seekord ühe kihvti ja vürtsise India söögikoha. 

5. PÄEV / Lõvimäe matk ja Bon lane - head uut aastat!

Et vana aasta väärikalt ära saata, siis alustame vara ja võtame ette ühe vägeva matka - vallutame Lõvimäe tipu. See on päris korralik matk, kus kõrguste vahe on ligi 500 meetrit ja saab ka natuke turnida. Auhinnaks on mäetipu kaunid vaated ning teekonnal meid ümbritsev troopiline mets. Kes tunneb, et seda on vana-aasta viimasel päeval liiga palju, saab loomulikult rahulikult võtta. Pärastlõunaks oleme oma majas tagasi, et hakata õhtuks ettevalmistusi tegema - tähistama Mauritiuse ja seejärel Eesti uut aastat. Sinna vahele jääb loomulikult veel poeskäik, et saaksime õhtul koos head ja paremat kokata.

6. PÄEV / Uue aasta esimene päev
Hommikul puhkame rahulikult eilsest ööst ja olenevalt sellest, kuidas keegi ärkab, saab asuda eelmise õhtu hõrgutiste jääke ründama. Kes on väga püsimatud, nendega saame matkata Hindu värvilisse templiss ja jumalatele ohrvi tuua ning jälgida, kuidas hindud rituaalidega aasta algust tähistavad. Kindlasti jääb aega ka omaette olemiseks ja rannas raamatu lugemiseks. Kokkuvõttes loomegi aasta esimese päeva just sellise, nagu meist igaühele kõige mõnusam tundub.

7. PÄEV /  Rodrigues!
Lahkume villast ja asume teele lennujaama, et jätkata meie ühist seiklust märksa askeetlikumas, kuid veelgi eksootilisemas võtmes. Poolteist tundi on lennuki akende taga näha ainult otsatu sinine ookean, kuniks ilmub nähtavale türkiissinine korallrahu ja künka kujuga Rodriguese saar selle keskel. Pärast külalennujaamas maandumist tuuakse meile autod ning sõidame oma saarekoju, kus perenaine ootab meid õhtusöögiga. Kuid enne seda jõuame põigata ka Port Mathurin’i, saare tillukesse pealinna. Käime poes ja turul, vaatame üle saare suurima puu ja vanima säilinud maja.

8. PÄEV / Trou d'argent rand ja matk
Varased tõusjad saavad auhinnaks otse meie kodumaja aknast avanevad hunnitud vaated päiksetõusus laguunile. Kes voodis ei püsi, saab minna kaema, mida kalameestel on öösel õnnestunud püüda. Pärast hommikusööki sõidame ja matkame kuulsasse Trou d'argent nimelisse alkoovranda, mida peetakse omas kategoorias India ookeani kauneimaks. Loodetavasti õnnestub meil kohalike poiste käest karastuseks ka värsket kookospähklit hankida, et meie äraolemine veelgi idüllilisemaks muuta. Kui sa enam rannal mõnuleda ei läbe, siis läheb sinu jaoks siitsamast edasi mõnus matkada.

Pärast randa viime asjad koju ja loputame kehalt soola maha. Seejärel valmistame ennast ette esimeseks meie kolmest erilisest õhtusöögist. Saare söögikohti on maininud oma reisijuhtides mitmed maailma staarkokad, mille peale on foodied hakanud spetsiaalselt Rodriguesele reisima, et kohalikke hõrgutisi süüa. Kuulsaimad road valmivad kaheksajalast. Tsitrusemarinaadis kaheksajalasalat ning kaheksajalakarri on maitsed, mida lihtsalt peab proovima. Väga omapärase maitsega on konokono ehk kohalik tigu ning kuulsust on kogunud ka kohalikud vinnutatud vorstid. Kui meie grupis on litsentsiga sukeldujaid, siis on võimalik Rodriguesel ka sukelduma minna - siinne riff on fantastiline. Sukelduma minnakse paadiga välisrifile ja hoovus on tugev.

9. PÄEV / Grande Montagne ja Teeme ära!
Pöörame nina mäkke, et sõita külastama kunagise vulkaani tipus paiknevat Grande Montagne loodurkaitseala. Siin ootab meid giid, kes tutvustab meile kohalikku haruldust Cafe Marroni ehk rahvakeeli metskohvi põõsast. See taim kasvab vaid Rodriguese saarel ja seda peeti koos muu endeemse flooraga väljasurnuks. Aga kõik muutus 1980. aastal, kui üks õpetaja näitas lastele pilte välja surnud taimedest. Suur oli ta imestus, kui üks poiss teatas, et selline kasvab tal hoovis. Õpetaja saatis puust võetud pistiku kiiremas korras Londonisse Kew Gardeni botaanikutele ning nõnda algas suur päästeaktsioon. Kõigest sellest kuuleme pikemalt otse allikast, kuna meie giid Stephen ongi mees, kes esimesed uued puud Rodriguesel kasvama sai. Kindlasti kohtame ka kahte linnu-haruldust, endeemseid Rodriguese roolindu ja Rodriguese kangurlindu, kes elavad ainult siin väiksel saarel. Aga enne, kui läheme Stepheniga haruldusi vaatama, on meil võimalik ka endal käed külge panna ja veidi saart koristada. Olgu see meie väike panus kohalikku ellu ja pisike “Teeme Ära” kampaania, et näidata kohalikele head eeskuju.  

10. PÄEV / Kookosesaar
Täna ootab meid paadiretk Kookosesaarele. Olgu öeldud, et kookosega ei seo seda saart peale nime miski, sest taifuun viis sealt kõik palmid ära. Küll aga on see täiesti ainulaadne korallrahu serval paiknev linnusaar, kus linnud ei tunne inimeste eest mingit hirmu. Saarel saame aimu, kuidas käitus Rodriguese fauna, kui saabusid esimesed inimesed. Meil on võimalik vaadelda linde ja linnupoegi mõne meetri kauguselt. Omaette elamus on ka aeglaselt kulgev paadiretk mööda korallrahu, kus türkiissinisel merel on kohati sügavust vähem kui meeter. Aega jääb ka ujumiseks ja lõunasöögiks.

11. PÄEV / Kohalike juures kostil ja matk läbi külade
Et mitte kaheksajalgade söömisest vaid liigseid kilosid koguda, siis võtame täna kohaliku giidiga ette matka üle saare maastike ja läbi külade, et vaadata nii loodust kui inimesi. Kohalik matkajuht näitab meile, kuidas tänapäeva Rodriguese inimesed elavad. Peatume pikemalt ühes kodus, kus valmistatakse meile kohalike traditsioonide järgi ka lõunasöök. Pärast matka ja lõunat väike ujumine ja kosutav ilu-uni, et valmistuda õhtusöögiks ja õhtuseks peoks. Kreoolid on suured muusika ja pidutsemise entusiastid ning kui meil veab, saame lisaks peole osa mõne kohaliku staari séga-muusika kontserdist. 

12. PÄEV / Ajalooline Rodrigues
Täna saame heita pilgu eelajaloolisele Rodriguese saarele. Kuna saarel põlisrahvad puudusid, said floora ja fauna areneda imeliselt omapäi. Esimesed märkmed pärinevad 16. sajandist ja kirjeldavad siin elanud puusakõrguseid lennuvõimetuid linde ja hiidkilpkonni. Viimased katsid kohati maastikku nii tihedalt, et nende vahelt oli raske läbi kõndida. Loomulikult hakkasid juba esimesed saarele jäänud inimasukad neid usaldavaid elukaid valimatult nottima, kuniks Rodiguesest sai kõikide mööduvate laevade toiduga varustamise saar. Ei läinud kaua, kui kõik need endeemsed liigid olid välja surnud ja suured puud maha võetud. François Leguat looduspargi eesmärgiks on pisutki seda kunagist looduslikku imedemaad taastada. Lõunatame koos kilpkonnadega ning pärast seda seikleme saarel veel autoga ringi. Täna ootab meid saare kolmas ja viimane gurmeeõhtusöök tunnustatud kodurestoranis.

13. PÄEV / Mitte-midagi-tegemise workshop
Viimane rannapuhkuse päev, mille veedame kaunil liivarannal. Loodame, et natuke oleme suutnud kohalikelt mitte-midagi -tegemist õppida ja saame viimase päeva ilma tingimusteta puhata. Siiski… püsimatutele on veel ka tänaseks üks väike matkavõimalus, kuid peamine on ennast enne kojusõitu päikesest ja korallimerest hea energiaga täis laadida. Ühine õhtusöök ja grill Port Louisi rannabaaris.

14.  PÄEV / Kojusõit
Nüüd ootab meid ees kodutee. Kõigepealt lend Rodrigues - Mauritius ning seejärel juba pikk lend tagasi koju. Tallinnasse jõuame järgmisel päeval õnnelikus teadmises, et nüüd sai küll külastatud tõeliselt kauget ja eksootilist “Sannikovi maad”.