Spikker kliendikohtumisteks

 1. Spikker esmaseks kliendikohtumiseks   

Mina küsin alati esimese asjana, “miks Sa sellele reisile tulla tahad?”. See annabki kõige parema vastuse. Kas teda huvitab mingi osa sihtkohast, on unistanud pikka aega sellest reisist, tahab lihtsalt ennast argielust välja lülitada, kuupäevad sobisid v mis iganes.  

“Kas see on Sinu esimene reis Ameerikasse/Aasiasse/Aafrikasse?” Mõni on juba selline aficionado, et oi-oi. Tuleb küll grupireisile Kuubale, aga on käinud omal käel Brasiilias jne.  

“Milline on Sinu varasem reisikogemus? Grupiga/omal käel? Kui grupireisi kogemus on olemas, kas suurega v sarnase korraldajaga?” Sest – kui inimene on varem reisinud nt Germaloga (v ka Albioniga), siis on oluline selgitada, et meil on graafik vabam, kulgemine spontaansem jne.  

“Kust Sa selle reisi seidsid?” – meile oluline, et mis turunduskanal töötab.  

“Miks see kohtumine aset leiab, milleks see vajalik on? Kas see on eksam?” Seda küsib reisija ise päris tihti, erinevas sõnastuses ja variatsioonis. “Ei, see on Sinu võimalus teada saada, kas reis on Sulle sobilik. Sest meie jaoks on oluline, et oleksime olulistes küsimustes nö. “samal leheküljel”. Lisaks on see paljude meie reisijate jaoks elu esimene grupireis – ning ikka mõeldakse, et “kes need teised on”. Seega võid olla rahulik, et ka kõik teised Sinu reisikaaslased on selle jutu ära kuulanud, võtnud vastu otsuse, et JAH, see reis on minu jaoks. Seega võib eeldada, et kõik on toredad, saavad aru, kuhu nad tulevad jne.  

“Mis juhtub, kui ma tahan sellele reisile tulla, aga ei sobi”? “Kõik küsivad. Seda ei ole veel juhtunud. Ilmselt saame ühiselt aru, kui see reis ei ole Sulle, ja sa lihtsalt ei küsi arvet pärast”.     

Teemad, mis kindlasti vajavad tähelepanu:   -   

• Füüsiline pool. Kui pikad on matkad, kui rasked. Samas nt pakkimise ja varustusega liiga detaili ei läheks – “selleks on meil eraldi kohtumine, kus saame ka kõik tuttavaks, saadame pakkimisnimekirja jne.”

• Majutus. Ikkagi ülimalt oluline.

• Vaba aeg vs. korraldatud aeg. Ehk et tasub rõhutada, et me anname reisil ka oma aega. Ning et seda siis peab ikkagi võtma ka, mitte ei saa reisijuhi sabas rippuda. Et see ongi selleks, et reisija saaks ka kogemuse omal käel ära eksida jne.  

“Mis saab, kui ei tule grupp kokku? Kas reisi toimumine on kindel?”. Seda ikka küsitakse. Ning seda tuleb ette. Sel juhul on reisijal võimalik valida – kas lükata reis edasi, võtta teine reis või saada raha tagasi. Ja me ei jäta teatamist viimasele hetkele. Case by case, kuid üldjuhul ca 1,5 kuud enne reisi võiks olla hiljemalt pilt selge. Väga suurtel erandjuhtudel on võimalik ettemaksuga oodata, kuni väljumine kindel. Kuid seda igaühele kindlasti ei ole vaja öelda. Sellisel viisil jääksid pooled reisid toimumata.

Lennupiletid sihtkohta. Alati küsitakse. Saame kinnitada, et hea meelega müüme lennud ise, meil on selleks inimene, kes hoiab silma peal ning 95% reisijatest soovibki, et meie neile lennud müüksime. Ning tavaliselt lendabki grupp koos.

• Alati OK ise kauemaks jääda v ka varem kohale minna - see ka üks põhjus, miks lende kokku ei pane reisiga. -

• Lende mitte ise osta enne, kui meie poolt kinnitus, et reis toimub.

• Kui reisija juba kohe ütleb, et jääb kauemaks/tuleb varem v teistkaudu, siis see info võiks jõuda majja.   

Kohtumise lõpus võiks küsida reisijalt, et kas soovib veel mõtlemisaega otsustamiseks või võime ettemaksuarve (500) teele panna. Et “either way ok” aga siis teame, kelle käes pall on, ei jää ots lahtiseks. 

Pärast kohtumist oleks hea, kui annaksid meile kas e-mailis v WhatsApi grupis teada 2 sõnaga, kuidas läks. Kas ootab arvet, jäi mõtlema, tuleb siis kui puhkuse saab vm. Lisaks siis eelmainitud info Merilinile (lennud) ning Kaidile-Mannile (kuidas reisi leidis). Paar märksõna, ei pea põimlauseid moodustama.   

Kliendi e-mail (kui Merilin on saatnud omapoolse vastuse ja pannud reisijuhi koopiasse) peaks saama vastuse järgneva tööpäeva jooksul. See ei pea olema detailne või pikk, kuid et ei jääks nö. “õhku” kuni meie- või kliendipoolse küsimiseni. Kui reisijuht on reisil, siis nii ka Merilin kirjutab, ehk et siis see reegel ei kehti. 

@reisid alati koopiasse! 

2. Reisieelne grupitreff 

Kuupäeva ja kella lepib osapooltega Merilin.
Kingisoovid küsib Merilin ja viib kohtumisele reisijuht.
Koha broneerib reisijuht - asukoht, parkimine, tellimine, maksmine… 

Tööpäeva õhtu on kõige sobivam.
Õigel ajal otsad kokku - üle tunni ei ole vaja, läheb juba lugude jutustamiseks. Kohe öelda, et “sellest juba kohapeal”, muidu tahetakse kohe giidijuttu kuulata.    

3. Reisieelne e-mail 

See on juba osa reisist, see ei ole enam pelgalt formaalsus. Seetõttu tuleb see osa ka juba reisijuhi poolt mõned päevad enne reisi algust. Paar päeva enne reisi hakkavad reisijad juba ise nihelema, helistama-küsima.  

“Hola, kohe hakkame peale, kohalikud tüübid on juba karvad maha ja särgid selga ajanud, ootan teid Lima lennujaamas, minu WhatsAppi number on xxx jne.” Vb mõni kild kohapealt, kui oled juba seal. Annab nö. rõõmsa ärevuse sisse. Aga ka check-in 'i info, kui vaja, samuti siis vahelennujaamade info ( a la “Amsterdamis ruttu EU välja tsooni minna”).   

AR-ga suhtlemine - anna palun 1 päev vastamiseks. Emergency’d muidugi välja arvatud, see pole üldse küsimus. Kuid see kehtib WhatsApi gruppide puhul. Ehk et me ei pruugi reageerida sama päev.