PACHAMAMA JA KARTULID
Teresa Liivak, Amazonas Reiside teejuht Peruus
Religioon on teema, millest eestlane sageli ei viitsi, ei oska või ei taha rääkida. Isegi see sõna - “religioon” - on meile veidi hirmutav. Peruus reisides aga pole sellest pääsu. Või siiski? Usk on peruulase jaoks tähtsal kohal - kuid mitte religioon sellises mõistes, nagu meie enamasti arvame. Soovin teile siinkohal tutvustada hoopis sõna “Pachamama” - ja selle taga olevat ülitugevat jõudu ja pärimust, mille iga peruulane veidi endale meelepärasemaks on sobitanud. Sõna, mida saab seal näha, katsuda ja kuulda kõikjal.
Pachamama on Maa jumalanna ja otsetõlkes Maaema, Emake Maa. Teda peetakse põllumajanduse valvajaks, kelle tööks on kaitsta saaduseid ja otsustada viljakuse üle. Lihtsad maa- ja mägede inimesed, keda on Peruus umbes pool kogu rahvastikust, pöörduvad Pachamama poole pea igapäevaselt. Teda kujutatakse üldjuhul rahuloleva emakujuna - kuid tänapäeval räägitakse temast isegi rohkem kui infokogumist, ettekuulutajast, kelle sõnad ja sosinad on meile kõigile kättesaadavad, kui õpime teda kuulama.
Pachamama päeva tähistatakse maailmas 1. augustil, Peruu mägedes aga pühitsetakse tervet augustikuud Pachamama kuuna. See on kuu, kus Emake Maa puhkab. See tähendab, et tema viljad on selleks ajaks üles võetud ja uut ei panda maha enne septembrit. Inkade rahvas usub, et kui Emakeselt Maalt võtta liiga palju ja korraga, või suhtuda temasse austuseta, siis muutub hell ja pehme ema punaseks draakoniks, kes mägede vahel suurest vihast maavärinaid ja maalihkeid loob. Ning just maalihked võivad Peruus olla väga tõsiste tagajärgedega.
Suurest austusest valatakse siiani esimene lonksuke joogimärjukest maha, justkui anniks. Kingitusi tehakse veel kokalehtede, savinõude ja lauludega. Nüüd on käes september ja on aeg külvata taas kinoad, kohviube, kartulit ja artišokke. Kas teadsite, et üle poole maailma kinoatoodangust tuleb just Peruust? Samuti on nad maailmas esirinnas avokaadode, mustikate, spargli ja näiteks ka kakao tootmises ja ekspordis. Rääkimata tomatite, kartulite ja suhruroo kvaliteedist. See tähendab, et toit on värske ja parima kvaliteediga. Inkad ei langenud kunagi monokultuuri usku ja pidasid pigem tähtsamaks toidu mitmekülgsust ja kvaliteeti. Ning just mitmekülgsus iseloomustab Peruu kööki tänaseni.
Seda kõike arvesse võttes, luban mina reisijuhina, et Peruu kulinaaria on omaette elamus. Ei ole vahet, kas sööd tänava kõige räbalamast putkast või auhinnatud gurmee-restoranis. Tuleb lihtsalt olla julge ja anda võimalus enda maitsemeeltel kogeda. Näiteks kartul on pärit just Peruust ja seda on seal üle 3000 erineva sordi. See tundub eestlastele eriti meeldivat. Värvide ja meetodite virr-varr, kuidas neid traditsiooniliselt valmistatakse ja tarbitakse, ei ole jätnud veel kedagi ükskõikseks.
Ehk siis täna, septembri alguses, kummardame koos peruulastega taaskord Patchamama ees ja täname Maaema tema töökate inimeste ja lopsakate saaduste eest!
