PERUUS POLE MISKI POLE KINDEL – KUID KÕIK ON VÕIMALIK!
Siin on üks väike jätkulugu episoodile „Minu Amazonase“ raamatus. Kas mäletate väikeste kruiisilaevade peremeest Bill´i, kelle kontor/restoran/penthouse asub Iquitose promenaadil, kohe La Noche restorani kõrval? Iquitose legendaarseimat „vana kooli gringot“, kelle kohta kurjad keeled rääkisid, et tema äri läheb hästi eelkõige seetõttu, et naispersonal tema kruiisilaevadel on meeskülaliste suhtes „väga sõbralik“?
MULLE LENDAS MACHU PICCHUL KOOLIBRI PÄHE
“Machu Picchu ja teised apu´d kõnelevad omas keeles. Ei oska seda keelt ükski arheoloog ega giid. Seda ei ole võimalik vahendada ei sõnas ega pildis. Seda saab ainult tunda – või luua selleks eeldused. Olla kohal. Ja kasvõi natuke aega püüda mitte niheleda. ”
PÜSIGE MEELTE SAGEDUSEL
8. reisikiri (Ivo Tšetõrkin)
Istun Iquitose promenaadil oma lemmik-kohvikus La Noche. Ees voolab Itaya jõgi, promenaadil on vaikne – päris palav on pärastlõuna kohta, ehkki päike hakkab juba tunni-paari pärast loojuma.
LIAANITELEGRAMMID AMAZONASEST
7. reisikiri
Reede hommikul sai Raadio2 eetris taas kuulata Jakob Rosina audiotelegramme, mis on salvestatud keset Amazonase sügavust.
KILLUKE KÜLAROMANTIKAT
6. reisikiri (Jakob Rosin)
Ärkasin vist pool neli hommikul selle peale, et minu võrkkiige all siblis kukk, ja kires.
PURA SELVA!
5. reisikiri (Henry „Genka“ Kõrvits)
Me oleme olnud nüüd Amazonase metsas pea kaks nädalat. Olen selle aja jooksul aru saanud, et minusugune valge gringo ei peaks siin kaua vastu.